Viimased uudised

Postimehe otseülekanne ARB pressikonverentsilt 11. okt 2016 Keskraamatukogu saalis       2016-10-12 12:42:00

Pressikonverentsi kava:

 12.00–12.10 Rail Balticu trassivalik: majandusmootor ja viitsütikuga pomm. ARB liige, ettevõtja Priit Humal

12.10–12.20 Avalik arvamuse uuring: missugust raudteed sooviksid Eesti elanikud? Statistik ja rahvastikuteadlane prof Ene-Margit Tiit

12.20–12.30 Kas Rail Balticu algus on Eesti Raudtee lõpp? Transpordianalüütik, Hannes Luts

12.30–12.40 Rail Baltic kui projekt, mida oodatakse või kardetakse: kohaliku omavalitsuse nägemus. Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots

12.40–13.00 Küsimused esinejatele

 Vaata pressikonverentsi salvestust Postimehe veebis >

Priit Humal: Teeme Eesti raudtee abil üheks linnaks.       2016-09-07 12:53:00

Mitte ainult Narvast, vaid kõigist Eesti linnadest peaks Tallinnasse saama vähemalt poolteise tunniga ja see muudaks terve Eesti liikmumisvõimaluste poolest üheks suurlinnaks "Estlinnaks". Niisugune unistus on käegakatsutav, aga eeldab muudatusi praeguses Rail Balticu kontseptsioonis. Kiire raudtee seoks Eesti üheks linnaks.

 Loe edasi >

Video       2015-10-15 10:46:00

ARB pressikonverents

Rail Baltic: konfliktne ideaal

15. oktoobril kell 14.00 – 15.00 toimub Tallinna Keskraamatukogu saalis pressikonverents, kus kõne all on Rail Balticu planeerimine ning uuesti tulipunkti tõusnud Nabala-Tuhala kaitseala teemad. Pressikonverentsil esinevad ettekandega Harju maavanem Ülle Rajasalu, samuti looduseksperdid Mati Kose ja Kai Klein ja õiguslikest küsimustest annab ülevaate KÕKi jurist Siim Vahtrus.

Pressikonverentsi kava:

14.00 – 14.10 Kas seadus lubab läbi kaitseala? Planeerimisprotsess ja keskkonnaõigus. Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus
14.10 – 14.20 Rail Baltic konfliktid elusloodusega (sh Nabala-Tuhala looduskaitseala teema). Looduskaitseekspert Mati Kose
14.20 – 14.30 Raudtee on inimestele ehk millist lahendust me vajame? Eesti Keskkonnaühenduste Koda/Balti Keskkonnafoorum, Kai Klein
14.30 – 14.40 Rail Baltic Harjumaal: trassivalikus on vaja näha suurt pilti. Harju maavanem Ülle Rajasalu
14.40 – 15.00 Küsimused esinejatele

Korraldaja: kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust.


Loe kõiki uudiseid

Pressiteade:

23. veebruar 2015

ARB: Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus on vastuolus põhiseadusega

Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust on seisukohal, et 18. veebruaril Riigikogus vastuvõetud „Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus“ pole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Juhime tähelepanu sellele, et vastuvõetud seadus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10-ga, mis sätestab õigusriigi printsiibina õiguskindluse, õiguspärase ootuse põhimõtte ja (ebasoodsa) tagasiulatuva mõju keelu.

18. veebruaril Riigikogus vastuvõetud seaduse kohaselt pole riigil enam vaja riigi eriplaneeringuga planeeritavate joonehitiste trassi asukohas kohalike omavalitsustega kokku leppida ega arvestada kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud üldplaneeringutega. Näiteks juba alustatud Rail Balticu trassi asukoha maakonnaplaneeringutele rakendub seadus tagasiulatuvalt.

Kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust on seisukohal, et riigile oluliste planeeringute korral on lahendusteni vaja jõuda läbirääkimiste teel. Rail Balticu näitel on riik jätnud vastamata paljudele kohalike omavalitsuste küsimustele, valitseb teadmatus mh trassi asukohavaliku ja kompensatsioonimeetmete osas, kuid lahendused ei tohi sündida jõumeetoditega. 

„Sellise seadusega astutaks kindel samm senise õiguskorra, kahetasandilise valitsemise ehk riik ja KOV halvamiseks. Riik ei saa lubada endale seadusega sätestatud arenguid, mis välistavad kokkuleppimise vajaduse kohalike omavalitsustega olulistes küsimustes,“ lausus kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust asutajaliige Vahur Tõnissoo. „Kohalike omavalitsuste rolli marginaliseerimist riigis ei tohi lubada. Eriarvamuste korral peab eesmärk olema alati läbirääkimiste teel kokkuleppe saavutamine. Tugevama jõudu kehtestav seadus on demokraatia lõpu ilming, vaikiva ajastu märk ja sellele tuleb vastu seista.“

Siiani kehtinud planeerimisseaduse kohaselt arvestati maakonnaplaneeringu koostamisel kehtestatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega või tehti  vajadusel  ja kokkuleppel kohalike omavalitsustega ettepanek nende muutmiseks. Nüüd vastuvõetud „Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus“ sätestab, et mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu võib lugeda kooskõlastatuks ka vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele, kui see ei ole vastuolus seadusega. 


Pressiteade:

13. detsembril 2014 ilmus Postimehe vahel kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust esimene infoleht, mille eesmärgiks on tõsta Eesti inimeste teadlikkust kavandatavast raudteest ja tuua ühtede kaante vahel välja selle projekti plussid ja miinused, müüdid ja tegelikkused, kohalikud probleemid ja globaalsed tagamaad. Valitsuse poolt seni jagatud infokildude abil teab ainult 61% eestimaalastest, et Rail Balticu puhul on tegemist mingit sorti raudteega. Siin peab kodanikuühendus riigile appi tulema.

ARB infolehte saab lugeda ka veebis, kas siis ARB kodulehel http://avalikultrailbalticust.ee/infoleht, või trükistekeskkonnas ISSUU http://issuu.com/arb_/docs/arb_pm_20141213_web

Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust taunib Vabariigi Valitsuse sekkumist planeerimisprotsessi Harjumaal. Loe edasi >


Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust

Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust eesmärgid:

  1. Eesti saab mõistliku ja otstarbeka raudteeühenduse Euroopaga.
  2. Raudtee paikneb elukeskkonda kõige vähem kahjustavas asukohas.
  3. Raudtee planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on arvestatud regionaalhuvidega.
  4. Raudtee planeerimine on teaduspõhine, kogukondi sisuliselt kaasav, aus ja läbipaistev.
  5. Raudtee rajamise ja kasutamisega tekkivad kahjud kompenseeritakse õiglaselt.

Lühiülevaade

Avalikult Rail Balticust on kodanikualgatuse tulemusena sündinud Rail Balticu teemaliste andmete, küsimuste ja viidete kogu. See ei ole Rail Balticu nime all rajatava raudtee ametlik koduleht, mille eesmärgiks peaks olema selgitada planeeritavate raudteetrasside plusse ja miinuseid ja vastata küsimustele rajatava raudtee majandusliku tasuvuse, sotsiaalmajanduslike järelnähtude ja majandusgeograafiliste tagajärgede kohta. Paraku pole selliseid põhjendusi ega vastuseid Rail Balticu ametlikult kodulehelt railbaltic.info/et/ võimalik leida. Seda infolünka püüamegi täita siinse pidevalt täiendatava kodulehega.

Infolünkade täitmisest

Riigiaparaadil võtab informatsiooni kogumine ja töötlemine palju aega. Kodanikuühendused saavad sellega hakkama palju kiiremini. Meie juures on kohe pärast avalikuks saamist üleval värskelt kogutud temaatiline teave (vt. 'Uudised'). Ning mis ei jõua veebilehele, see saab kindlasti kajastatud Facebookis (www.facebook.com/avalikult.rail.balticust).

Taustast

Ammu enne veebilehe loomist oli selle algatajatel - Nabala ja Vaida kandi inimestel - kavas näidata, mis juhtuks siis, kui kiirraudtee läbiks Nabala karstiala. Aja jooksul lisandus idee tuua avalikkuse ette võimalikult palju informatsioonist, mida Rail Balticu planeerijad tunduvad tahtvat salajas hoida. Meie seisukoht on, et niivõrd mastaapne ja kogu Eesti tulevikku mõjutav projekt peab saama kõigi huvitatud osapooltega - ka kodanike ja kogukondadega - igakülgselt läbi arutatud.

Veebilehte toimetab kodanikeühendus Avalikult Rail Balticust – planeerimisprotsessile kaasa mõtlevaid inimesi koondav ühendus, mis kasvas välja trassivariantidega seotud küladest ja asulatest.