Priit Humal: Tõejärgse ajastu raudtee

Olulise info salastamine on tõejärgse maailma nurgakivi. Ebapopulaarse Rail Balticu (RB) toetuseks asuvad tõejärgse maailma võitlusse poliitikud, kasutades eksitavate argumentide tõestusena oma autoriteeti.

 

Tõejärgset RB paraadi jätkas Henrik Hololei hiljutises intervjuus, kus väitis, et Euroopa Ühendamise rahastu (CEF) raha saab kasutada ainult 1435 laiusega raudteele. Ometi on sellest fondist toetatud mitmeid raudteeprojekte Hispaanias, Iirimaal, Inglismaal, Portugalis ja Soomes eemärgiga rajada või renoveerida kohaliku laiusega (1524, 1600 või 1668 mm) raudteed. Ka Inglismaa, kus on põhiliselt 1435 mm laiusega raudtee on saanud Euroopa Ühedamise rahastust toetust „isoleeritud võrgu“, 1600 mm laiuse raudtee kiiruse tõstmiseks Belfasti ja Lurgani vahel. Vastupidiselt Hololei väitele, et Euroopat ühendatakse 1435 mm rööpmelaiusega, räägib TEN-T koridoride määrus innovaatiliste lahenduste kasutamisest mitme laiusega raudteede koostööks.

 

Lääne-Euroopa riigid pole nii rikkad, et ehitada „Euroopa ühendamise raudtee“ lisaks siseriiklikule raudteele. Siseriiklikult olulised raudteed on ühtlasi rahvusvahelisteks koridorideks. Ka on eksitav Hololei väide, et meie siseriiklikule raudteele saaks toetust Euroopa Strateegiliste Investeeringute fondist, kuna see fond ei jaga toetusi, vaid laene.

 

Hololei väidab, et RB konkureerib projektidega üle Euroopa. Kuigi CEF fondi üldosas toimub tõesti projektide üleeuroopaline konkureerimine pole sinna RB taotlust saadetud. Seal on konkurents projektide vahel suurem ja toetusprotsent madalam. RB jaoks on raha taotletud ainult CEF-i eraldi osast, kus projektid konkureerivad riikidele nende suuruse järgi eraldatud summadele. Just riigisisese konkurentsi vältimiseks jättis Eesti esitamata taotlused teistele sama fondi kriteeriumeid täitvatele projektidele: Via Baltica või Tallinn-Tartu raudtee.

 

Väärikate inimeste liitumine tõejärgse maailmaga jätkub. Kuna RB raha tuleb „tilkhaaval“, on erinevate tilkade kohta võimalik üsna erinevaid otsesõnu tõeseid väiteid esitada. Siim Kallas väitis Postimehe majandusfoorumil, et Rail Baltic on Euroopa projekt ja Eesti ei saa ise otsustada, kuidas seda raha kasutada. Tõepoolest, kindlale projektile eraldatud raha ei saa lihtsalt ümber „kantida“ ühegi projekti puhul. Esimese „tilga“, 190 miljoni euro taotlemiseks otsustas siiski Eesti valitus ja seda mitmes järgus. Kõigepealt määruse lisade ja koridoride kehtestamise ajal ning hiljem taotluste esitamise ajal. Leedu otsustas edukalt osa CEF-i eraldisest kasutada Via Baltica maantee jaoks. Enamus RB-le vajalikust rahast pole veel EL eelarvearuteludesse jõudnud ja otsused tegemata. Praegu ei tea keegi, et kas ja milliste reeglite alusel põhilist osa RB-le loodetud rahast EL-s jagama hakatakse. Samuti on selge, et Eestil on oluline roll otsustada, kas EL toetused „pudistatakse laiali“ erinevate EL toetuse abil rajatud projektide vahel või nende paljude asemel panustatatkse ühe sümboolse väärtusega, kuid väga riskantse RB projekti nimel.

 

Humoorikalt jätkab paraadi Toomas Kivimägi uskudes, et RB-d läheb meil vaja, kui jõululaupäeval vulkaan purskama hakkab. Kuna enamus aega vulkaan ei purska ning 15 tunni ja lennupiletist oluliselt kallima hinnaga Berliini sõitjaid vähevõitu, siis ei sõida ka RB valmimise järel Tallinnast Berliini otserong. Vulkaanipurske ootel pole ka stardivalmis ronge depoodes.

 

Utoopia valdkonda liigitub ka plaanina esitatud mõte kolmandiku ulatuses praegu maanteel liikuvaid veoseid raudteele suruda. Euroopas teemaksude kehtestamise aja tehtud uuringud näitasid mõne protsendi suurust nihet. Saksamaal kipub raudtee kaubaveo osakaal pigem vähenema, mida isejuhtivate veokite tulek hoogustab.

 

Kivimägi on eksituses üle-euroopaliste transpordikoridoride defineerimisel ja EL transpordiliikide eelistuste suhtes. Tallinn-Tartu-Koidula raudtee on EL kõrgeima tasemega TEN-T põhivõrk ning EL ei eelista raudteetransporti merele. Merevedu on ja jääb lähitulevikus kõige keskkonnasõbralikumaks ja odavamaks transpordiliigiks ning on EL transpordiarengu prioriteet.

 

Põhimõte „Use it or lose it“ käib juba eraldatud „rahatilga“ kohta. Meelevaldne on seda laiendada rahale, mille jagamise üle veel Euroopa tuliselt vaidleb.

 

Tõejärgsel ajastul sobivad kasutamiseks erinevaid tööriistad. Lõpuks on saladuskatte alt tulnud välja RB „sünnitunnistus“ - valitsuse otsus septembrist 2011 koos ministeeriumi memoga, mis ei jäta kahtlust, et tõejärgne ajastu oli juba siis valitsuskabinetis „kohal“.

 

Memo lugedes võib mõista, et uue 1435 mm raudtee rajamisega tuleks tegeleda selle järel, kui Tallinn-Tartu (edasi Riia) raudtee kiirus on viidud 160 km/h. Selle maksumuseks väideti valitsusele 120-160 mln eurot. Tegelikult oli varasemas COW-i uuringus selle investeeringu maksumuseks hinnatud hoopis 241 mln eurot. Veelgi suurem viga on valitusele esitatud tulevase raudtee jooksvate kulude osas. Valitsusele teatati, et RB hooldus maksab 19 miljonit 30 aasta peale kokku. Praeguseks on MKM-i retoorika jõudnud hoopis 10 miljonile ühes aastas.

 

Ametnikud rääkisid valitsusele niisugust „tõejärgset“ mesijuttu, mida see kuulata soovis. Otsused tehti kabinetis salastatud formaadis. Aeg näitab, kui palju tõejärgsust leiame täna veel avalikustamata dokumentidest: CEF-i rahastustaotluse valitsuse otsuses 5.2.15, CEF-i rahastustaotluses ja lepingutes, millega on väidetavalt võetud RB ehitamise kohustus ning paljudes teistes.