Levib müüt, et Jäämere sulamine toob kaubad Rail Balticule

2018-08-10 15:00:00

Levib müüt, et Jäämere sulamine toob kaubad Rail Balticule. Paraku ongi tegemist müüdiga, millel puudub kontakt reaalsusega.

 

1. Hiina ja Euroopa vahel liigub lõunapoolse meretee kaudu ligi 20 000 laeva aastas. Valdav enamus külastab teekonnal mitmeid vahepealseid sadamaid ega saa ka Jäämere sulamise korral Arktika koridori kasutada. Põhjapoolne meretee on praegu jäätumise tõttu kasutatav vaid mõnel kuul aastas, mille jooksul liigub umbes 10 laeva.

2. Territooriumit põhjapooluse ja Venemaa mandriosa vahel peab Vene riik endale kuuluvaks, millel tohivad kaupa vedada vaid Vene lipu all registreeritud laevad.

3. Kirkenesi sadam vajab suuremahuliseks kaubaveoks infrastruktuuri väljaehitamist miljardite eurode eest.

4. Kolari on Soomes põhjapoolseim raudteejaam täna. Minimaalselt 400 km raudteed maksumusega vähemalt kaks miljardit eurot on vaja välja ehitada läbi Põhja-Soome igikeltsa ja saamidest karjakasvatajate põhjapõtrade karjamaade. (https://yle.fi/uutiset/osasto/news/finland_explores_prospective_railway_link_from_rovaniemi_to_the_arctic_ocean/10110157)

5. Ernst & Youngi tasuvusanalüüsis oli toodud Arktika meretee kontekstis välja, et Rail Balticule jõuab sealt kaupa mitme tingimuse korraga täitumisel: kaup peab olema kallis, kaup peab olema ajakriitiline, kaupa peab olema minimaalselt 3 miljonit tonni aastas, et Rail Balticule sellest miljon tonni võiks tulla. Milline ajakriitiline kaup kannatab ligi kuu aega merel sõitmist?

6. Ümberlaadimiste paljusus teeb Kirkenesi sadama kaudu või üldisemalt Soome suunas kaubavoo ootamise Rail Balticule majanduslikuks absurdiks. Ükski kaubaomanik ei saa endale lubada transpordi eest üle turuhinna maksmist – kaupa ei saa lihtsalt müüa konkurentsi olukorras.

7. Põhja-Norrast Lääne-Euroopa sadamatesse on laeva sõiduaeg 3-5 päeva. Isegi kõige optimistlikuma prognoosi järgi ei saa ümberlaadimiste ja veoviiside paljususes tarneahel läbi Soome, üle Soome lahe läbi Muuga sadama Rail Balticule ajaliselt kiirem olla.

8. Olemasoleval raudteel ei veeta põhi-lõuna suunal Rail Balticule sobivat kaupa põhjusel, et see on majanduslikult kallis olemasolevate alternatiividega – auto või laevaga võrreldes.

9. Euroopa raudteede hinnakujundus teeb konkureerimise laeva ja autodega ebareaalseks – vahe on kordades raudtee kahjuks.

10. Rail Balticu trassi rajamine argumendiga, et raudteed on vaja kaubavedudeks, on vale. Rail Balticu projekt tänasel kujul on kuritegelik maksumaksjate raha raiskamine, mis kaupade transporti odavamaks ega kiiremaks ei tee.