Lisaks sadadele Rail Balticu töögrupi, Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste aadressil saadetud ning tuhandete inimeste poolt allkirjastatud pöördumistele on algatatud ka erinevaid petitsioone:
Toome siinkohal ära kõige põhjalikuma, tänase seisuga ligi 400 häält kogunud petitsiooni teksti muutmata kujul:
Ruumilise planeerimise üheks põhimõtteks on säästev ja tasakaalustatud areng. See tähendab muu hulgas ka seda, et Rail Balticu kavandamisel tuleb leida inimesi ja loodust säästvad lahendused. Leiame, et Rail Balticu planeeringu koostamisel on eiratud neid põhimõtteid juba planeeringu koostamise algstaadiumis.
Oleme seisukohal, et antud planeeringu koostamisel tuleb eelkõige kaaluda Rail Balticu paigutamist olemasolevatesse transpordikoridoridesse. Näiteks võiks kaaluda Rail Balticu rajamist kas täielikult või osaliselt Via Baltica maantee trassikoridori, milleks vastavate planeeringutega nähakse ette 650 meetri laiune ala. Vajadusel saab raudtee tiheasustusalal rajada ka postidele – tehnilisi võimalusi raudtee rajamiseks on tänapäeval palju. Seda varianti ei ole aga planeeringu lähteseisukohtades arvestatud, kuigi raudtee ja maantee koosmõjus tekkivad negatiivsed mõjud oleks sel juhul kordades väiksemad kui raudtee rajamiseks koridori määramine täiesti uude asukohta.
Samuti on põhjendamatult kõrvale heidetud Rail Balticu rajamise võimalused Tallinn-Tartu suunal. Ka see peaks olema üks Rail Balticu planeerimismenetluses läbi kaalutud variantidest ning selle kõrvalejätmine peab tuginema põhjalikule analüüsile. Täna sellist analüüsi meile teadaolevalt tehtud ei ole ja vastavate otsuste tegemisse ei ole Eesti rahvast kaasatud.
Leiame, et Rail Balticu planeeringu lähteseisukohtades välja pakutud trassivariandid lõhuvad Rae vallas sajandite jooksul välja kujunenud asustusstruktuuri ning Rail Balticu rajamine läbi Rae valla tekitab korvamatut kahju: kahjustatakse paljude inimeste elukeskkonda, lõhutakse väljakujunenud kogukonnad, muudetakse maaharimise võimalusi jne. Lisaks hävitab raudtee rajamine läbi metsade ja soode pöördumatult loodusliku tasakaalu ning algatab protsessid, mis võivad viia looma-, linnu- ja taimeliikide hävinemiseni. Täna puuduvad mehhanismid, kuidas selliseid kahjusid korvatakse. Seda ei selgitata ka Rail Balticu planeeringu lähteseisukohtades. Hüvitist on võimalik saada vaid neil inimestel, kelle kinnisasjad jäävad tulevikus rajatava raudtee ja selle kaitsevööndi alasse, kuid see ei ole piisav. Kahju kannatavad ka need inimesed, kelle vara otseselt raudtee alla ei jää.
Rail Balticu rajamisest peavad ennekõike saama kasu Eesti inimesed. See peab võimalikult vähe väljakujunenud elu-ja looduskeskkonda muutma ning võimalusel toetama regionaalarengut. Uus raudtee koos kaasneva barjääriefektiga ei vasta eeltoodud tingimustele.
Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi uundumusi ja vajadusi. See tähendab ka seda, et võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid oleksid planeerimise käigus arvestatud. Rail Balticu planeeringu koostamisel on lähtutud aga hoopis teistest eeldustest: trassivaliku baaskriteeriumiks on teostatavus-tasuvusanalüüsi tulemused. Samuti rõhutatakse, et raudtee rajamise eelduseks on lühim võimalik teekond, trassi geomeetrianõuded ning majanduslik tasuvus. Kõik muu - sh ühiskonnaliikmete vajadused – on selles planeeringus teisejärgulised. Eesti riigi eesmärk ei saa olla kõige oma elanike heaolu arvel majanduslikult kõige soodsama raudtee rajamine. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi peab olema tagatud Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade.
