Kui sõltumatu kontroll ja avalikustamine kahjustab projekti valmimist on loogiline järeldus, et RB rajamine jätkub teadlike vigade abil.
Üles
Kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust (ARB) avaldab oma kodulehel Rail Balticu Muuga terminali kauaoodatud uuringu aruande. Arvukate puudustega uuringut ei ole Rail Balticu meeskond seni avaldanud.
Üles
Eesti juubeliaastal oleme otsinud suurt ideed või arengusuunda, mis võiks olla meie riigi lipukirjaks järgmise aastasaja künnisel. Meil on paljus põhjust olla uhke ja rõõmus Eesti seniste edusammude üle. Eesti on tõhusalt ja targalt kasutanud ära oma arengueelised. Meie väike riik on olnud edumeelne ja edasipüüdlik, meil on olnud ka omajagu õnne. Oleme jõudud kaugele. Nüüd on õige aeg hetkeks seisatada, vaadata ringi ja pidada aru, kus saaks teha parandusi, mida oleks vaja kohendada või keda tuleks järele aidata.
Üles
Läti politsei majanduskuritegude osakond asus uurima Baltimaade ühisfirma RB Raili tegevjuhi Baiba Rubesa hiljutisi avaldusi ettevõtte tegevusse sekkumise ning aktsionäride huvide konflikti kohta.
Üles
Valitsus toetas eelnõud, mis võimaldab Rail Balticu raudteetrassile jäävatelt maaomanikelt kiiremini ja odavamalt maad sundkorras võõrandada.
Üles
Rail Balticu rajamiseks loodud kolme Balti riigi ühisettevõtte RB Rail juht Baiba Rubesa ütles intervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et erimeelsused Rail Balticu kavandamisel puudutavad eelkõige riiklike üksuste ja ühisettevõtte koostööd. Rubesa sõnul võib projekt Euroopa rahastusest ilma jääda, kui lihavõteteks kokkuleppele ei jõuta.
Kõrged panused RB-le on teinud tema rahastamisest ideaalse sunnivahendi.
Üles
Simsoni sõnul peidab valitsus pea liiva alla – pole isegi kaalunud varianti, et RB tuleb oma raha eest lõpuni ehitada. Valitsus usub EL poliitikuid, kes ei pruugi järgmise aasta valimiste järel ametis olla.
Üles
Kuidas aastatel 2020-2026 RB vastuolulisi sõnumeid õigesti edastada valmistub RB Rail juba praegu poole miljoni eest. Seda on peaaegu kaks korda rohkem kui maksti EY tasuvusanalüüsi eest.
Rail Balticu kommunikatsioonistrateegia ja suhtekorraldusteenused arendavad 400 000 euroga välja ühispakkujatena Eesti Akkadian, Läti Vilands Associates ja Leedu Fabula Ir Partnerial.
Üles
RB Raili tegevjuhi Baiba Rubesa sõnavõtud ja keeldumine tagasi astuda võivad kahjustada Rail Balticu projekti stabiilsust ja järjepidevust, teatas ettevõtte Leedu osanik.
Üles
“Me palume läbi kohtu, et võetaks arvesse Euroopa Liidu sätestatud põhiprintsiip, see on elanike huve arvestades välja töötada kõige otsem, keskkonnasäästlikum, kiirem ja majanduslikult tasuvam kiirrongiliikluse tee ning et see raudteekoridor ei kahjustaks Läti rahvamajanduse arengut.” ütleb Ieva Duļevska, kes esindab Salacgrīva, Limbaži ja Sēja elanikke.
Üles
Euroopa Komisjon on ärritunud sellest, et Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail aktsionärid omavahel tülitsevad ja juhile Baiba Rubesale umbusaldust avaldasid. Komisjon ähvardab lausa rahakraanide kinnikeeramisega, kirjutab Diena.
Üles
Keegi pole eksimatu, kuid eksimusi on vaja tunnistada. Seepärast oleks aeg tunnistada Rail Balticu projekti nurjumist, kirjutab MTÜ Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal.
Üles
Rail Balticu raudteetrassi rajamiseks loodud kolme Balti riigi ühisettevõtte AS RB Rail aktsionärid on avaldanud umbusaldust ettevõtte tegevjuhile ja juhatuse esimehele Baiba Rubesale, ütlesid allikad BNS-ile
Üles
Tehnilise Järelevalve Amet kuulutas välja hanke Rail Baltica raudteetrassi lähedusse jäävate metsiste elupaikade kompenseerivate abinõude vajalikkuse väljatöötamiseks.
Üles
Omavalitsused, kust Rail Balticu tarbeks maavarasid kaevandatakse, ootavad, et nende teed enne liikluskoormuse tõusu korda tehtaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodab aidata, kuid mis mahus või milliste vahenditega, pole veel teada.
Üles
Valdav osa Eestis raudteetrassi Rail Baltica alla jäävate maade omanikest ei soovi tasuks raha vaid asendusmaid, teatas Rail Baltic Estonia tegevjuht Riia Sillave.
ÜlesRail Balticu projekt tekitab Eesti ühiskonnas pehmelt öeldes vastakaid tundeid. Küsimus, kas projekt on üleüldse majanduslikult mõttekas, või on tegu Brüsselis joonlauaga kaardile joonistatud trassiga, mis nüüd maksku mis maksab realiseerida tuleb, on põhimõtteline ja siin on inimestel vaated suuresti paigas - kes ühel, kes teisel pool rindejoont. Kui see kõige põhilisem aga kõrvale jätta, tekitab palju negatiivset fooni ka lihtsalt projekti tohutu keerukus - seda on raske hoomata ka teemaga tegelevatel ajakirjanikel ja isegi projekti osalistel, rääkimata siis kodanikest. Mis on segane, tundub ka kahtlane.
Üles
Järgnevate arutluste-arvutuste aluseks ei ole mitte Rail Balticu oponentide või skeptikute välja toodud andmed, vaid ametliku Eesti optimistlik prognoos.
Üles
Eelmise aasta mais avalikustati audiitorfirma EY koostatud tasuvusuuring, milles esitati uue Rail Balticu kiirraudtee projekti sotsiaalmajanduslikult tasuvana. Leidsime sellest mitu viga ning esitasime märkused ja küsimused raudteefirma RB Railile. Septembri lõpus vastas RB Rail neile osaliselt. Eile avaldasime vastuste põhjal tehtud pikema analüüsi MTÜ Avalikult Rail Balticust koduleheküljel.
Üles
Rail Baltic on muutunud liiga kalliks projektiks, mille väidetavat tasuvust on Euroopa Liidu rahastuse saamiseks kunstlikult suurendatud, väidab kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust koosatud analüüs. Eelmisel aastal valminud Ernst & Youngi raudtee tasuvusanalüüs manipuleerib oponentide kinnitusel veoautode heitenormide ja kütusetarbimisega.
Üles
Rail Balticu asjus on selle tasuvust 3 miljardit paremaks hinnatud, et sellele saada Euroopa raha. Täna oma analüüsi avaldanud Ühingu Avalikult Rail Baltic hinnangul oleksid tegelikult andmed sellised, et Rail Baltic ei saa Euroopa raha.
Üles
Hiljuti valminud keskkonnamõju hindamist lugedes on selge, et tegelikult on mõju palju laiem kui töös käsitletakse.
ÜlesVastuoluliste küsimuste avalikkusele selgitamise strateegia 2020-2026.
Paljude hangetega on RB graafikust pikalt maas, aga PR strateegia tellitakse aegsasti valmis.
ÜlesSelmet ajakohastada olemasolev raudteetaristu ja ühendustee Euroopaga, jäetakse see unarusse ning kuhjatakse looduslikud künkakesed ja moreenseljandikud kokku üheks kunstlikuks valliks, mida ümbritseb karjääridest auklik maastik ning millest pole muud tolku, kui et see «ühendab meid mõtteliselt Euroopaga».
On viimane aeg äragata ning mitte lasta ennast raha poolt uinutatada!
ÜlesEestit Euroopa riikidega ühendava kiirraudtee ehitus mõjutab meie loomaliike, alates hiirtest ja nugistest kaitsealuste kotkasteni välja.
Üles
Mitu aastat kütab kirgi Rail Balticu ümber toimuv. Üsna raske on ilma avaliku arvamuse küsitluseta aduda, kes on selle hiidprojekti poolt, kes vastu. Argumente nii pluss- kui ka miinusmärgiga voolab avalikkuse ette kui küllusesarvest. Vaidluses osalevail pooltel on piisavalt tugevaid argumente, et kallutada maksumaksja tunnustust endale vajalikku suunda.
Üles
Kuigi Eesti ajaloo esimeste kiirrongide mugavust saame nautida alles umbes kümne aasta pärast, siis juba tänaseks on projekt tegelikult toonud käegakatsutavat tulu paljudele inimestele, leiab Eestis kiirraudtee ehitamise eest vastutav Rail Baltic Estonia.
Üles
Arvestuslikult tasub täitepinnast tulevase Rail Balticu raudtee ehituse jaoks vedada maksimaalselt 50 kilomeetri kauguselt, mis lisaks maavalduste poolitamisele tähendab trassi jaoks ka arvukate karjääride rajamist, et täitematerjali ammutada.
Üles
Kui juba Kaido Kama on sunnitud kirjutama, et ta sooviks Eesti riiki tagasi saada, on asi üsna halb.
Üles
Suurte projektide tasuvusuuringud on kindlasti vajalikud, kuid neisse ei tohiks suhtuda kriitikavabalt ning alaväärsustundega, kirjutab ACE Logisticsi nõukogu esimees Karli Lambot.
Üles
2019. aasta valimistel osalevad poliitilised jõud väljendagu selgelt oma seisukohta metsaraie, Rail Balticu, tselluloositehase ja fosforiidi kohta.
Üles
Äsja valminud Rail Balticu riskianalüüs keskendub Eestile ja lähiaastatele - raudtee planeerimise, projekteerimise ja ehitusega seotud riskidele. Analüüsist selgub, et hädasti on vaja enne uut - 2021. aastal algavat - EL-i eelarveperioodi suured hanked käima saada. Analüüs peab ka tõenäoliseks, et Eesti omaosalus suureneb praeguse 268,5 miljoni euroga võrreldes.
Riik sai 50 000 eest teada, et kriitikutel oli õigus ...
Üles
Vanapagana rahapada Rääma rabas – Rail Balticu pea ainus eesmärk on selle ehitajatele raha saada, maksame aga meie kõik.
Niiskevõitu suvi ja sügis on möödunud ja raudtee nimega Rail Baltic (RB) virtuaalehitajad on uue innuga tööle asunud. Kuni siiani oli õhus veel õrn lootus, et RB kriitikutele vastatakse samas võtmes nagu tehtud kriitika ehk siis konstruktiivselt, siis tänaseks kipub see lootus kustuma.
Üles
Rail Baltic Estonia sõlmis täna hankelepingu Eesti Raudteega, leidmaks sobiv asukoht ja tehniline lahendus Rail Balticu sõiduautode pealelaadimisjaamale Eestis.
Üles
Lätis ja Leedus on paljud maja- ja maaomanikud nördinud, et Rail Balticu trass hakkab külasid poolitama ja rikub looduskeskkonda. Samas on aga kompensatsioon tühine.
Üles
Pressikonverentsi kava:
12.00–12.10 Rail Balticu trassivalik: majandusmootor ja viitsütikuga pomm. ARB liige, ettevõtja Priit Humal
12.10–12.20 Avalik arvamuse uuring: missugust raudteed sooviksid Eesti elanikud? Statistik ja rahvastikuteadlane prof Ene-Margit Tiit
12.20–12.30 Kas Rail Balticu algus on Eesti Raudtee lõpp? Transpordianalüütik, Hannes Luts
12.30–12.40 Rail Baltic kui projekt, mida oodatakse või kardetakse: kohaliku omavalitsuse nägemus. Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots
12.40–13.00 Küsimused esinejatele
Vaata pressikonverentsi salvestust Postimehe veebis >
ÜlesMitte ainult Narvast, vaid kõigist Eesti linnadest peaks Tallinnasse saama vähemalt poolteise tunniga ja see muudaks terve Eesti liikmumisvõimaluste poolest üheks suurlinnaks "Estlinnaks". Niisugune unistus on käegakatsutav, aga eeldab muudatusi praeguses Rail Balticu kontseptsioonis. Kiire raudtee seoks Eesti üheks linnaks.
Üles15. oktoobril kell 14.00 – 15.00 toimub Tallinna Keskraamatukogu saalis pressikonverents, kus kõne all on Rail Balticu planeerimine ning uuesti tulipunkti tõusnud Nabala-Tuhala kaitseala teemad. Pressikonverentsil esinevad ettekandega Harju maavanem Ülle Rajasalu, samuti looduseksperdid Mati Kose ja Kai Klein ja õiguslikest küsimustest annab ülevaate KÕKi jurist Siim Vahtrus.
14.00 – 14.10 Kas seadus lubab läbi kaitseala? Planeerimisprotsess ja keskkonnaõigus. Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus
14.10 – 14.20 Rail Baltic konfliktid elusloodusega (sh Nabala-Tuhala looduskaitseala teema). Looduskaitseekspert Mati Kose
14.20 – 14.30 Raudtee on inimestele ehk millist lahendust me vajame? Eesti Keskkonnaühenduste Koda/Balti Keskkonnafoorum, Kai Klein
14.30 – 14.40 Rail Baltic Harjumaal: trassivalikus on vaja näha suurt pilti. Harju maavanem Ülle Rajasalu
14.40 – 15.00 Küsimused esinejatele
Korraldaja: kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust.
ÜlesArutelude keskmes on regionaalne ja kolmepoolne koostöö: infotehnoloogia poliitika, transport (sh Rail Baltic), energeetika, julgeoleku- ja kaitseküsimused.
Üles
Arutelude keskmes on regionaalne ja kolmepoolne koostöö: infotehnoloogia poliitika, transport (sh Rail Baltic), energeetika, julgeoleku- ja kaitseküsimused.
Üles
Huvitavaks läheb alates ajaribal 45:02.
Mitmed EL riigid eesotsas Prantsusmaaga on raskustes oma eelarvepuudujäägi vähendamisel. Räägime Euroopa Komisjoni hinnangutest liikmesriikide eelarvetele. Samuti puudutame Euroopa Komisjoni 315 miljardi euro suurust investeerimiskava, mis peaks looma töökohti ning taastama majanduskasvu. Stuudios on Katrin Höövelson Euroopa Komisjoni Eesti esindusest, Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats ning Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.
Üles
Pärnu maavanem ja vallajuhid on häiritud valitsuse sekkumisest Rail Balticu trassi aruteludesse. Kohalike muresid selgitab Vändra vallavolikogu esimees Tarmo Lehiste.
Üles
Komisjoni viimane istung oli esmaspäeval 10.11.2014 kell 11:10
Otsus: Ettepanek võtta täiskogu päevakorda 03.12.2014. Teha ettepanek teine lugemine katkestada. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 17.12.2014 17:00
Väljavõtted seaduseelnõust ja seletuskirjast:
Uue liigina on loodud riigi eriplaneeringu instituut. Riigi eriplaneeringu regulatsioon võimaldab rahvusvaheliselt või riigi jaoks olulisi ehitisi planeerida erimenetluses. Erimenetluses kehtestatud planeeringu alusel on võimalik alustada ehitusprojekti koostamist.
Eelnõu § 27 lõiked 1–4 näevad ette, et riigi eriplaneeringu eesmärk on olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valikul või toimimisel on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse, maavarade kaevandamise valdkonnas või eeltoodud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.
Planeering peab olema üheselt ja selgelt mõistetav, nii et sellest tulenev planeeringulahendus oleks üksikisikule arusaadav. Isik peab saama aru, millised teda mõjutavad tingimused võivad planeeringust tuleneda. Vastav põhimõte on asjakohasem üld- ja detailplaneeringute puhul, kuid tuleb teatud juhtudel kõne alla riigi eriplaneeringu juures, näiteks eriliste objektide planeerimise korral.
Üles
Üles
Üles
Valitsus andis neljapäeval toetuse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja konsultantide esitatud Rail Balticu trassieelistustele. Majandus- ja taristuminister esitab eelistatud trassivariandi Harjumaa ja Raplamaa põhjaosa kohta valitsusele tuleva aasta kevadel pärast planeeringu eskiislahenduse avalikustamist. Jätkab Mari Rebane.
Üles
Valitsus leppis eile kokku Rail Balticu trassivalikutes. Kommenteerib Pärnu maavanem Andres Metsoja.
Saade on järelkuulatav alloleva lingi abil - ajaribal: 06:58-20:03
Üles
4. Rail Balticu eelistatud trassist
Esitaja: majandus- ja taristuminister Urve Palo
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb valitsuskabinetile ülevaate analüüsidele põhinevast Rail Balticu raudtee trassi kulgemise eelistusest kogu Eesti ulatuses. Samuti kirjeldatakse trassialternatiivide võrdluste põhimõtteid. Lühike ülevaade on esitatud ka kahe raudtee lõigu kohta, mille puhul planeerimiskonsultandi väljapakutud ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelistatud trass ei ühti maavanemate seisukohtadega.
Eelistatud trassi väljavalimine praeguses tööde faasis on oluline, kuna sellest sõltub kogu Rail Balticu projekti edasine kulgemine nii ajalisest kui rahastamise aspektist vaadatuna. Eelistatud trassi kokkuleppele järgnevate tööde teostamise ajagraafik on tihe ning mõjutab oluliselt detailse ehitusprojekti valmimise (2017 – 2018) ning järgnevate hangete ja ehitusperioodi kulgu (2018 – 2024).
Üles
Kuulake ajaribal alates 05:22 kuni 06:09.
Elroni rongid põrkavad viimasel ajal iga päev kokku loomadega.
Samuti on probleem raudtee tehniline seisukord ehk ühe rõõpapaariga remontimata raudtee.
Vähemalt Tallinn-Tartu trassil saaks CEF-i rahage raudtee korda teha.
Üles
Jaapanis said rongifännid võimaluse sõita uue sõna otseses mõttes hõljuva kiirrongiga
100 reisijat sai katsetada uut superrongi, mis suundus Uenoharast Fuefukisse, edastab BBC.
42,8 kilomeetrisel reisil saavutati maksimumkiiruseks 500 kilomeetrit tunnis.
Rongifirma The Central Japan Railway testib uut rongi kaheksa päeva Kesk-Jaapanis Yamanashi prefektuuris.
Magnethõljuk-rongid on kiiremad kui Jaapani kuulsad kiirrongid, mille kiirus ulatub 320 kilomeetrini tunnis.
Maglev-rong (sõnadest »magnet» ja «levitation») liigub raja kohal leviteerides ning selle paneb liikuma magnetväli.
Just hõljumine võimaldab arendada suuremat kiirust kui on tavapärastel rongidel.
Üles
Me ehitame küll tehniliste näitajate poolest eilsesse päeva kuuluva Rail Balticu, kuid projekti läbisurujad ei räägi mitte kusagil sellest, kui palju selle struktuuri üllapidamine koos veeremiga meile tulevikus maksma läheb. Reformierakond lähtub oma tegevuses sellest, et Euroopast tulev raha on vaja iga hinna eest ära kulutada. Kuid iga reform tähendab püsikulusid ka pärast Euroopa abirahade perioodi.
Üles
Kuid ilma hästi toimiva konsensusliku generaalplaanita on tõeliselt suurte välisinvesteeringute saamine ilmselt üsna vaevaline. Peale sadama on siin aga palju arendusvõimalusi, näiteks Tallinna–Helsingi tunnel, graniidikaevandus, transiidisõlm, kiirtrammiliin Tallinnast jne. Hiljuti kinnitas vabariigi valitsus kiirendatud korras Tuhala–Nabala väheväärtusliku looduskaitseala, mille põhieesmärk pole mitte Eesti looduse kaitsmine, vaid majandustegevuse takistamine ja Rail Balticu rajamise võimalikult kalliks muutmine.
Üles
Kuid ilma hästi toimiva konsensusliku generaalplaanita on tõeliselt suurte välisinvesteeringute saamine ilmselt üsna vaevaline. Peale sadama on siin aga palju arendusvõimalusi, näiteks Tallinna–Helsingi tunnel, graniidikaevandus, transiidisõlm, kiirtrammiliin Tallinnast jne. Hiljuti kinnitas vabariigi valitsus kiirendatud korras Tuhala–Nabala väheväärtusliku looduskaitseala, mille põhieesmärk pole mitte Eesti looduse kaitsmine, vaid majandustegevuse takistamine ja Rail Balticu rajamise võimalikult kalliks muutmine.
Üles
Valitsus kiitis täna heaks Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamise. Akadeemik Anto Raukas ütles, et nö nõgesekaitseala pole tarvis, kuna väärtuslikke liike selles piirkonnas ei ole. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles täna, et uue kaitseala moodustamise tingis vajadus tagada paremini ala tundliku veerežiimi, karstinähtuste ning kaitsealuste ja ohustatud liikide elupaikade kaitse. Olemas olevad ja harali asuvad kaitsealad ei paku loodusväärtustele piisavalt kaitset. Akadeemik Anto Raukas on aga keskkonnaministeeriumi kava teravalt kritiseerinud. Raukas tõi ka välja, et loodav Tuhala-Nabala kaitseala tõstab Rail Balticu maksumust ja on seeläbi majanduslikult kahjulik otsus Eesti riigile.
Üles
Ent just Nabala kaitseala loomisega seoses pääses taas valla poleemika, kus maaomanikud peavad olemasolevaid hüvitise saamise võimalusi kaitsealade alla jäävate eramaade eest ebaloomulikult väikesteks ja on seda meelt, et uusi kaitsealasid luuakse sageli kergekäeliselt.
Samuti väidetakse, et kaitsealasid asutatakse üha juurde, samas kui aastakümnete eest loodud alasid pole keegi inventeerinud.
„Teeb murelikuks, et riik suhtleb metsaomanikega formaalsel tasandil, hoidudes sisulisest arutelust ja kompromissidest,“ tõdeb metsandusekspert Heiki Hepner Kohila Metsaseltsist.
Ta meenutab Nabala kaitseala moodustamise algset ideed, mida pooldasid nii ta ise kui ka teised piirkonna metsaomanikud. Nimelt oli kavas piiranguvööndi loomisega kaitsta karstiala ning põhjavett. Metsa majandamist, mis on taganud tänase poollooduslikele aladele omase elurikkuse, ei olnud kavas piirata. Nüüd on aga plaanis 4600 hektari suurusel kaitsealal seada pooles ulatuses sisse sihtkaitsevöönd, mis iseenesest välistab seal igasugused metsamajandustööd (sh hooldusraied). Ülejäänud aladele aga seatakse samuti suured piirangud. Kohalikud maaomanikud leiavad, et nii ulatuslikud piirangud ei ole põhjendatud.
Üles
Esitaja: keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus
Tüüp: määruse eelnõu
Eelnõuga moodustatakse olemasolevate kaitstavate loodusobjektide (Tuhala maastikukaitseala, Tammiku looduskaitseala, Rahaaugu hoiuala ja Angerja must-toonekure püsielupaiga) põhjal Nabala-Tuhala looduskaitseala. Kaitseala asub Harju maakonnas Kiili, Saku ja Kose vallas ning Rapla maakonnas Kohila vallas. Uue kaitseala moodustamise tingis vajadus tagada paremini ala tundliku veerežiimi, karstinähtuste sh maa-aluste jõgede ja unikaalse Tuhala Nõiakaevu, soo- ja metsaelupaikade ning kaitsealuste ja ohustatud liikide (näiteks must-toonekurg, väike-konnakotkas, kanakull, karvasjalg-kakk, laanepüü, kuldking, püst-linalehik, eesti soojumikas, lõhnav käoraamat, koldjas selaginell) elupaikade kaitse. Olemasolevad ja harali asuvad kaitsealad ei paku loodusväärtustele piisavalt kaitset.
Tundliku veerežiimiga alal allpool põhjavee taset kaevandamine võib tuua kaasa veetaseme olulisi muutusi ning taimekoosluste teisenemise ja loodusväärtuse vähenemise või hävimise. Seetõttu ei ole kaitsealal maavara kaevandamine lubatud. Lisaks sellele muutub senise Tuhala maastikukaitseala kaitsekord ehituspiirangute osas rangemaks.
Üles
Keskkonnaministeeriumi plaanitud keskkonnatasude hüppeline kasva võib märgatavalt tõsta Rail Balticu Eesti trassi maksumust, selgus majandusministeeriumi tellitud uuringust.
Rail Baltic on äärmiselt ehitusmaterjalimahukas projekt, kuna selle trassi pikkus Eestis on 211 kilomeetrit ning täitepinnase ehitusmaksumuse suurenemine kümne protsendi võrra toob kaasa ka projekti ehitusmaksumuse väga märkimisväärse suurenemise, teatas majandusministeerium.
Üles
Üles
Marko Mihkelson lisas, et samas on ju kõigil sama eesmärk - töötada Eesti energiajulgeoleku huvides. "Aga Rõivase väljaöeldud avaldused nagu eestlased ei suuda terminali kinni maksta jms, mõjuvad kummaliselt ajal kui Rail Balticut justkui peaksime suutma kinni maksta."
Üles
«Eesti teed on hoitud, meil sõidavad moodsad rongid, sadamad on ilusad, lennujaamad rõõmustavad iga külastajat. Kõiges selle saavutamisel on Eerol oluline roll,» ütles majandus-ja taristuminister Urve Palo.
Üles
Veelgi ägedam, kuigi väiksema eelarvega, oli Nabala looduskaitseala vastaste protest. Kui mäletate, siis esmalt taheti seal kaitse alla võtta maa-aluseid jõgesid. Vitsameeste leitud jõgesid. Kui keskkonnaministeeriumi tellitud uurimustöö sellele kinnitust ei leidnud, siis püüti see töö lihtsalt salastada. Lõpuks tuli ministeerium asjast auga välja, otsustades luua kaitseala looduskeskkonna kaitseks. Paekivikarjääride omanikud pidid ärist suu puhtaks pühkima, Rail Balticu trass läks 50 miljoni euro võrra kallimaks, aga Harju- ja Raplamaa elanikel on kahtlemata põhjust reformierakondlasest ministrile tänulik olla.
Üles
Üles
Üles
Senised meediakajastused Rail Balticu teemal keskenduvad enamasti kavandatava raudteeliini veoste mahule, tasuvusele ja trassivalikule. Vähem on aga puudutatud oma maksumuselt ja mõjult kõiki seniseid infrastruktuuriprojekte Eesti ajaloos ületava plaani laiemaid ühiskondlikke ja globaalseid tahke.
Kas suudame lahendada lokaalsed probleemid, kui uduse väärtusega geopoliitilisi projekte teostama asume? See on märksa laiem teema, kui Rail Balticu projektile järjekordse tasuvusuuringu tellimine. Liikudes Rail Balticu projektiga välisele survele alludes kiirelt edasi, paneme Eesti riigieelarve üha pingelisemasse seisu ning kahjustame oma ühiskonna niigi hapraid jätkusuutlikkuse aluseid.
Üles
Üles
Rail Balticu projektijuht Miiko Peris ütles Vikerraadio saates „Reporteritund“, et arvestades mahtu, on kinnisasjade arv väike – trassi pikkus on 211 kilomeetrit ja see puudutab ligikaudu 550-600 eraomandis kinnistut, mille puhul tuleb rääkida negatiivsete mõjude kompenseerimisest.
Üles
Eestit Euroopaga ühendava kiirraudtee Rail Balticu teostumise kava on vahepeal astunud pika sammu edasi. Allkirjad on saanud kolme Balti riigi Rail Balticu ühisettevõtte asutamiseleping. Kuigi lähiaegadel pannakse paika ka Eesti osa lõplik trassivalik, on peale selle veel õhus hulk küsimusi. Näiteks keskkonnamõju, majanduslik mõttekus ning maksumus.
Stuudios on kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust esindaja Vahur Tõnissoo, Rail Baltic Eesti projektijuht Miiko Peris, Trasnsiidikeskuse AS juhatuse esimees Erik Laidvee ja majandusgeograaf Hardo Aasmäe.
Üles
Eesti valitsuse otsus: CEF-i raha läheb kõik RB-le ja ÜF-st 100 mln raudteele.
Üles
Saade läheb eetrisse esmaspäeval 3. novembril kell 14:05 ja kordus samal päeval kell 19:05. Stuudios on kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust esindaja Vahur Tõnissoo, Rail Baltic Eesti projektijuht Miiko Peris.
Lisaks kuulete 28. oktoobril Saku vallas RB avalikul arutelul tehtud intervjuusid. Kõnelevad Priit Grünberg, Tiina Uuetoa, Gunnar Eensalu ja Tanel Ots.
Saates räägime Harju maakonnas käivatest vaidlustest raudtee asukoha üle, samuti projekti rahastamisest
Üles
«В 2018 году должны идти строительные работы на трассе Rail Baltic и на сооружении третьего эстонско-латвийского электросоединения, должен быть также сдан в эксплуатацию газопровод Balticconnector», - сказал глава правительства в своем выступлении на конференции руководителей высшего звена, состоявшеся в пятницу в Тарту.
Üles
Taavi Rõivas rõhutas ka vajadust tõsta tootlikkust, teadus- ja arendustegevuse investeeringuid ning võtta üldine suund ressursi- ja energiatõhususele. Peaminister pidas tähtsaks ka tempo tõstmist suurte infrastruktuuri projektide osas: "Aastal 2018 peavad käima Rail Balticu trassi ja Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ehitustööd, samuti peab valmima Balticconnector."
Üles
Andrijs Matiss - Läti transpordiminister „Nii palju, kui võimalik, tahame ära kasutada praegust taristut, et Rail Baltic kulgeks seal, kus praegu juba raudtee on.“
Üles
Üles
Kui Eestis on põhiküsimuseks kiirrongiliini rajamisel saanud looduskaitseteemad ja võimalike reisijate vähesus, siis USA-s on praegu põhiprobleemiks ülitihedalt asustatud piirkonnas vajalike maade kättesaamine. See läheb kiirrongi vastaste sõnul ülikalliks ja kohati on võimatu nii kiire rongi trassi jaoks kätte saada sirgjoones kulgevaid trasse.
Üles
Andrijs Matiss - Läti transpordiminister „Esmalt tahaksime ära kasutada taristu, mis kunagi kuulus või kuulub praegugi raudteele.“
Üles
Üles
Uue raudtee pikkuseks kujuneb Eestis 211,4 kilomeetrit. Ehituse 1,14 miljardi euro suurusest maksumusest katab Euroopa Liit 57 protsenti.
Üles
Üles
„Minu enese jaoks on üks suuremaid väljakutseid selles vallas kindlasti Rail Baltic, mis on ennekõike Eesti kui terve riigi huvi, aga katab ka Pärnu linna ja maakonna huve,“ lausus Kivimägi.
Üles
Neli päeva enne esimesi RB avalikke arutelusid avaldati teade MKM-i ametlikus RB portaalis. Rapla maavalitsus avaldas teate oma portaalis 20.10 ja Harju maavalitsus 21.10.
Üles
Üles
Kireva tausta ja napi poliitikakogemusega Violeta Bulc näitas, et ta on kiire õppija. Siim Kallase mantlipärija Sloveeniast sai kuulamiseks valmistuda alla nädala. Suurem osa eurosaadikuid jäi tulevase transpordivoliniku vastustega rahule. Läti saadik Roberts Žile uuris, mida arvab Bulc vaevaliselt edenevatest transpordiprojektidest, viidates ilmselt Rail Balticu´le. "Leian, et kontseptsioon "kasuta raha või jääd ilma" on hea, sest see stimuleerib riike, kes vastutuse on võtnud, projekte lõpetama. See on väga hea motivaator," arvas Bulc.
Üles
Üles
“Rail Balticu panust Eesti liikumisvabaduse ja kaubavahetuse edendamisse ning majandusarengusse üldisemalt on raske ülehinnata. Usun, et minu juhtimis- ja läbirääkimisoskused ning töökogemus raudteevaldkonnas aitavad projekti kiirele ja ladusale ettevalmistamisele kaasa,” lausus Orav. “Esmase ülesandena uues ametis näen Balti riikide Rail Baltic ühisettevõtte kiiret käivitamist, mis on kavandatud lähikuudele.”
Üles
Üles
Üles
Üles
Üles
Kui kaugele on jõutud Tallinna-Helsingi püsiühenduse tasuvusuuringu eeluuringutega? Talsinkifix projekti tutvustab Kaarel Kose.
Üles
Üles
Praegu maailmas valitsevate pingete tõttu on Ossinovski otsustanud vähendada oma ettevõtete laenukoormust. Samas teeb ta praegu Leedus ettevalmistusi, et osaleda Rail Balticu ehitamisel.
Üles
Hinnatõusu planeeriv Saksa raudtee-ettevõte Deutsche Bahn on sunnitud teise klassi piletite hinnad külmutama, et nii pakkuda konkureerida odava bussisõiduga.
Üles
Üles
Siim Kallas jääb hätta vastamisega küsimusele, et miks RB on meile vajalik ja kasulik - ajaribal 06:13. Kallas vastab, et raudteel on väga suur sümboolne väärtus. Seda on varem Äripäevas öelnud ka Erli Mölder AS TREV-2 Grupp juhatuse esimees. Siim Kallas ei tea ja ei oska öelda, kui suur on Eesti omaosalus Rail Balticu projektis (ajaribal 7:20).
Üles
Jutuks tuleb ka Läänemere regiooni ühendatus ja ligipääsetavus ning sellega seonduvad rahvusvahelised transpordiprojektid, näiteks üle-Euroopalise võrgustiku TEN-T väljaarendamine ning Rail Baltic raudteetrass mere idakaldal. „Just 20 aastat tagasi toimunud VASAB-i kohtumisel siinsamas Tallinnas öeldi esmakordselt välja Rail Balticu trassi vajadus ja visandati trassi skeem, mis ei erine oluliselt tänapäevasest,“ ütles Pevkur.
Üles
Üles
Üles
Uhkuse asi oleks vähem arenenud riikide kategooriast võimalikult kiiresti välja jõuda, aga samas on infrastruktuuri vaja päris palju raha panna – kui ei oleks eurotoetusi, siis tuleks laenu võtta või teha neid investeeringuid pikema aja jooksul.
Üles
Nüüd saab kodulehel liituda näiteks infokirja saajaks.
Üles
Alates novembrist tuleb rongiga sõitmise eest märksa enam rahakotti kergendada, kohati kallinevad piletid kuni 12 protsenti.
Üles
Üles
Üles
Öörongid hakkavad Euroopast vaikselt kaduma, kuna operaatorfirmad ei teeni tõusvate raudteemaksude tuules kasumit ning üha kasvav lennureisijaskond võtab ka raudteelt kliente vähemaks.
Üles
Üles
Üles
Üles
Kui valida kohta rahvusvahelise firma tootmisüksusele Baltimaades, sõltub otsus veel lisaks suurel määral logistilisest asukohast. Skandinaavia suunal on eelis Eestil. Aga tuumik-Euroopa suhtes on kindel eelis Lätil ja Leedul, sest transpordiühendus Eestist on kauge ja aeglane. Tallinnast Poola piirilegi jõudmine võtab veoautol aega terve päeva! Aeg maksab palju. Seega on Eesti konkurentsieelise tõstmiseks vaja tunduvalt kiirendada kaupade Saksamaale jõudmise aega: Via Baltica suund ja koostöö Poola ning EL-ga Kirde-Poola läbimise kiirendamiseks autotranspordiga pluss muidugi Rail Baltic.
Üles
Üles
Taavi Rõivas ütles muuseumis toimunud peaministrite pressikonverentsil, et nii nagu Balti kett oli ajalooline tahteavaldus, võib sarnaselt vaadata ka ambitsioonikat Rail Balticu projekti.
«Rail Baltic on ühine ettevõtmine, kus meie rahvaid liidab taas kokku suur eesmärk,» ütles Rõivas.
Üles
Üles
Üles
Üles
Üles
Harjumaa osas kaalutakse alternatiivi, mis võimaldaks möödumist Kohila ja Kiisa asulatest ning oleks lühem kavandatavast Nabala kaitsealast kaarega mööduvatest alternatiividest.
Eelistatud trass Harjumaal peaks selguma sügisel.
Vastavaltplaneerimisseadusele kujundab otsuse trassi kulgemise osas oma maakonna piires Rail Balticu juhtkomitees esindatud maavanem ning kavakohaselt annab omapoolse seisukoha III kvartali lõpuks valitsus
Üles
Üles
Üles
Üles
Üles
Üles
Tallinna Varssaviga ühendava Rail Balticu mõju küladele ja loodusele tõotab kujuneda märkimisväärseks. Samas pole raudtee majanduslik tasuvus siiani selge. “Kommunistid võtsid ära talu, nüüd võtavad oma mehed maa teist korda ära”, imestab Rapla valla Röa küla mees Tõnu Starkopf oma saatust.
Üles
Üles
Praeguste kavade kohaselt tuleb Eesti maksumaksjal tasuda 44 protsenti RB rajamise kuludest. Seepärast peaks raudtee projekt umbes pooles ulatuses arvestama Eesti vajadustega. Paraku on RB üles ehitatud peaaegu ainitiselt välishuvide rahuldamisele.
Üles
Minu meelest Tartu ei väärtusta ennast. Kuidas lasti minema Rail Balticu rong? Ei mäleta ühtki tõsisemat aktsiooni selle nimel, et eurotrass läbiks Tartu. Ei pea olema eriline majandusgeograaf mõistmaks, et raudtee mõju ulatub kaugele kahele poole rööbastikku, aga kui liin kulgeb suuresti mere ääres, siis mõju teisele poole ei ole. Ilmselt löödi käega, ei viitsitud rabelda, mindi saunaõhtule õlut jooma.
Üles
Üles
Üles
Üles
Küsimus ei ole ju ainult, kuhu see trass tuleb. Küsimus on palju tõsisem – milleks meile Rail Baltic? Ükski eestvedaja ei suuda selgelt põhjendada selle projekti mõttekust, ehitusmaksumust ja tasuvust, rääkimata inimestele ja loodusele põhjustatud valust. Ainus, millele apelleeriti, oli, et meil puudub otseühendus Euroopaga.
Loe edasi >Üles
Peaminister kohtus Rail Balticu küsimuse arutamiseks ka Harju maavanema ning omavalitsusjuhtidega Rae ja Jõelähtme vallast ning volikogu liikmetega Saku ja Raasiku vallast. Loe edasi >
Üles
Üks olulisemaid logistikaprojekte, Rail Baltic jätab suure osa sektori ettevõtjaid külmaks. Teised on projekti suhtes küll positiivselt meelestatud, ent ootavad vastuseid olulistele küsimustele - näiteks, kust võetakse oodatud kaubavoog.
Juuni alguses selgus Rail Balticu trass Tallinna-Rapla-Pärnu trajektooril. Välja valitud teekond jätab suure osa logistikafirmade juhte külmaks, kirjutab Äripäeva 2. juuli rubriik Logistika. Loe edasi >
Üles
Barroso: on elutähtis, et Balti riigid lepiksid Rail Balticus kokku
ÜlesRail Baltic on elutähtis project. Barroso toonitas, et Rail Balticu projekt on miski, mis aitab Balti riikidel pakkuda Euroopa Liidu jaoks olulist lisandväärtust.
Barroso sõnul on Rail Balticu projektis kokkuleppele jõudmine Balti riikide jaoks elutähtis küsimus. Ta kiitis sel nädalal Tallinnas tehtud edusammu – lepiti kokku Rail Balticu ühisettevõtte aktsionäride lepingus – ja rõhutas, et vaid kolme riigi ühine kokkulepe on see, millele tuginedes saab esitada rahataotluse. Kui seda ei tehta, on lihtsalt oht, et projekt ei ole piisavalt korralikult ettevalmistatud ja raha läheb mujale.
ÜlesPortaalis on kättesaadavad esmased võrdlustulemused Põhja-Raplamaal ja Harjumaal, mis olid koondatud enne Vabariigi Valitsuse 29.05.2014 otsust.
Loe edasi >
Ma näen Rail Balticu ainsa tasuva eesmärgina kaubavedu ja selleks ei oleks vaja rajada nii suuri kiirusi võimaldavat taristut. 160 km/h sõitev rong oleks täiesti piisav nii kaubaveoks kui ka reisijateveoks Tallinna ja Tartu vahel ning sellisel juhul puuduks ka vajadus kõiksugu turvatarade ja ökoduktide järele.
Üles… Eesti ei vaja seda raudteed, kui see ei saa olema olemasoleva infrastruktuuri parenduse osa!
ÜlesMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kohtunud Leedu, Läti ja Eesti töögrupid leppisid kokku Rail Balticu ühisfirma aktsionäride lepingu kavandi osas.
Loe edasi >
„Peamine õigustus on see, et raha tuleb Euroopast ja raudteel on perspektiiv muutuda majanduslikult kasulikuks. Mulle meeldiks, kui see projekt oleks algusest peale tasuv ja ei teeks loodusele ja inimestele nii palju haiget," rääkis Ligi Eesti Päevalehele antud intervjuus.
ÜlesMajandus- ja kommunikatsiooniministeerium tõi Rail Balticu eelistatava trassina esile Maardust ja Ülemistelt algava, Nabalast ida poolt mööduva, Järvakandist ja Raplast läänest mööduva ning Pärnu linna läbiva trassi. Kuidas hindavad seda eri osapooled? Esmaspäeval kuulete seisukohti kodanikuliikumiste esindajailt, vallajuhtidelt, maavanematelt, ekspertidelt ja ametnikelt.
Saatejuht Arp Müller, küsitletavad Tanel Ots, Vahur Tõnissoo, Taavi Rõivas, Indrek Sirp, Mart Võrklaev, Silvia Lotman, Andres Metsoja ja Andres Valgerist.
ÜlesValitsus ei arvesta Rail Balticu trassi rajamisel piisavalt selle läheduses elavate inimeste heaoluga, leiab Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots. Ta püstitas küsimuse, kas raudtee kõrval oleks nõus elama kapeaminister Taavi Rõivas?
Loe edasi >
Kõrvale otsustati jätta need trassid, mis tekitaksid inimeste igapäevasele keskkonnale ja loodusele kõige
enam ebameeldivusi või mis oleksid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul tehniliselt
teostamatud või liiga kallid. Nii jäeti arutelu viimases otsas majandusministri soovil välja olemasoleva
raudteetrassi kasutamise võimalus, sest see oleks valitsusele esitatud andmete järgi tähendanud kõige suuremat rahakulu. Loe edasi >
Üles
Alar Karis: poliitikutest ja teadlastest ehk miks koer ei räägi kassiga.
ÜlesTäna algasid Rail Balticu trassivariantide võrdlustulemuste avalikud arutelud.
ÜlesMajandus- ja kommunikatsiooniministeerium astus selle nädala alguses Rail Balticu saabumisele tubli sammu lähemale, tutvustades trassikoridori, mis ministeeriumi poolt vaadates kõige mõttekam oleks. Jättes kõrvale faktide ilmnemiseni ilmselt igaveseks üles jääva küsimuse rahvusvahelise kiirraudtee tasuvusest ja muust sellega kaasnevast ning lähtudes eelkõige selle vajalikkusest, saame nentida, et vähehaaval hakkavad suuremad takistused Rail Balticu teelt kaduma. Suuremate takistuste all mõtleme siinkohal mitte niivõrd ehituslikke kui kokkuleppelisi probleeme.
ÜlesStuudiosse tulevad projekti maakonnaplaneeringute juhtekspert Pille Metspalu ja keskkonnamõju hindaja Heikki Kalle.
Kuulake ajaribal 18:40 – 51:17
Üles
Viga on Rail Balticu puhul majanduslikust tasuvusest mööda vaadata, leiab ettevõtja ja poliitik Karli Lambot. Loe edasi >
ÜlesSaarepera leiab, et rööpaid ei peaks panema sohu või looduskaitsealale, sest raudteel on ju
reaalselt midagi vedada vaja. "Mitu korda olete käinud Leedus või Saksamaal? Aga mitu
korda tööle lähete? Seega tuleks raudteed ära kasutada ka kohaliku transpordikorralduse
hüvanguks." Loe edasi >
Üles
Üles
...kunstlik vastandus - kas Nabala-Tuhala hoidmine, kohalike inimeste kodud või Rail Baltic -
on juurteni vildakas. Kõik kolm on vajalikud ega välista üksteist kuidagi. Loe edasi >
Üles
Saates Lauri Klein. Kevadine põdraränne kogub hoogu – paras aeg visata pilk eesti esimesele ökoduktile ja sellest, kuidas see end õigustanud on. Räägime ka konnatunnelitest ja sellest, miks nende ehitus ebaõnnestus. Samuti räägime Rail Balticust ja selle trassile planeeritavatest looma ülekäikudest. loe edasi >
ÜlesEeldusel, et KSH programm kiidetakse heaks aprillis, toimuvad Pärnu- ja Raplamaal võrdlustulemuste avalikud arutelud mais. Harjumaal on trassikoridoride alternatiivide võrdlusperiood pikenenud tulenevalt Tallinna ringteega seotud trassivariantide täpsustamisest ning Harjumaa trassivariantide võrdlustulemusi tutvustatakse hetkeseisuga eeldatavalt juunis.
Seejärel koostatakse kõigile trassialternatiividele täpsemad eskiislahendused, mis jõuavad avalikkuse ette praeguste plaanide kohaselt selle aasta oktoobris-detsembris. Eesmärk on jõuda 2015. a keskpaigaks planeeringulahenduse kooskõlastusringile saatmiseni ja aasta lõpuks planeeringu kehtestamiseni.
Seega selgub Rail Balticu eelistatud trass 2015 aasta lõpus.
http://www.railbaltic.info/et/
19. märtsil toimus Riigikogus Rail Balticu parlamendi toetusrühma ja Avalikult Rail Balticust (ARB) kodanikuliikumise kohtumine. Omanike Keskliidust oli peasekretär Priit Värk omanike esindajana kaasatud arutelusse. loe edasi >
ÜlesRail Baltic on aga eeskätt kaubatransiidi tee, mille mõju on üleriigiline ja rahvusvaheline. Tartu kaudu kulgev Rail Baltic looks rohkem eraldatust kui ühendusi. Loe edasi >
ÜlesMe lõikame Eesti lõplikult ära Venemaast ja ühendame Euroopaga – prioriteetideks on nii Rail Baltic kui energiaühendused," rääkis Kukk. Loe edasi >
ÜlesEuroopa liit toetab Eesti ühendamist Euroopaga. Selleks on Rail Balticu ja gaasiühenduse Baltic Connector projektid, samuti elektrivõrgu ühendamine. Rail Baltic on äratanud palju vaidlusi ja vastasseisu konkreetse trassi valiku asjus. See pole asi, mida peaksime lahendama jõuvõtteid kasutades. Teeme rahvaküsitluse – kas Euroopa projekti Rail Baltic on vaja või mitte? Loe edasi >
ÜlesTäiendavate avalike arutelude protokollid ja slaidikava on portaalis kättesaadavad. loe edasi
ÜlesMajandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Rail Balticu ja Elroni teemadel. loe edasi >
ÜlesThe Economistil on asjast teine versioon – nimelt on monopoolset seisundit nautival raudteeoperaatoril intiimsed suhted Venemaaga ja ta ei ole huvitatud Rail Balticu tulekust. loe edasi >
ÜlesTa lisas, et viimastest aastatest on palju selliseid teemasid, kus paljuräägitud riikidevaheline koostöö tegelikusses päris hästi ei toimi, nagu näiteks Ignalina tuumajaama, NATO õhuturbemissiooni, Balti Assamblee reformimise ja LNG terminali puhul. loe edasi >
ÜlesMööda ringtee marsruuti kulgev Rail Baltic ärataks ellu ka aastaid kavandatud, kuid nüüdseks juba peaaegu unustatud Tallinna ringraudtee, millega juhitaks Tallinnast mööda ohtlikud veosed ning mis ühendaks omavahel Muuga ja Paldiski sadama. loe edasi >
ÜlesKas meil on tegelikult tarvis väga suure keskkonnamõjuga Rail Balticut? Pole üldse kindel, kuid euroraha sügeleb ja karjub sirgeks löömise järele. loe edasi >
ÜlesValgamaa omavalitused otsustasid tänasel üldkoosolekul pöörduda valituse poole ettepanekuga algatada Tartut ja Valgat läbiv alternavtiivne Rail Balticu planeering. Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul on ettepanekul jumet, sest olemasoleval trassivalikul on tekkinud suured probleemid. loe edasi >
ÜlesValga maakonna omavalitsusliit teeb täna valitsusele üleskutse algatada Rail Balticu alternatiivne planeering ning mõjude analüüs lähtuvalt olemasolevast Tallinna-Tartu-Valga suunalisest raudteekoridorist. loe edasi >
Üles«Tunnen Eesti majandusministrit väga hästi ja seda avaldust võib nimetada liiga jäigaks. Kõige vaatamata loodame kõnelustel leida lahenduse,» ütles peaminister pärast valitsuse istungit ajakirjanikele. loe edasi >
ÜlesInimesele mõtlemata muutub mõttetuks ka kõik muu. Nii on ka Rail Balticuga. Raudtee peab teenima inimesi, mitte vastupidi. loe edasi >
ÜlesOsades trassilõikudes (10A, 10B ja 7D) on tulenevalt alusuuringute infost korrigeeritud koridori asukohti. Täpsustatud on Nabala piirkonda läbivate lõikude 10A ja 10B asukohti ja Raplamaal asuva 7D asukohta. Täpsustatud kaardimaterjal on leitav materjalide alajaotusest Rail Balticu alternatiivsete trassikoridoride võrdluse tulemused selguvad täiendavate variantide lisandumise tõttu eeldatavalt märtsi lõpuks. loe edasi >
Üles«Eesti on alati toetanud, et Vilnius peaks olema Kaunase kaudu Rail Balticuga ühendatud. Aga nii Eesti kui Läti on lähtunud seni põhimõttest, et peamine ja kõige otsem liin läbib Kaunast, millega omakorda ühendatakse eraldi Vilnius,» ütles ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda BNS-ile. loe edasi >
ÜlesLäbi Eesti põhjast lõunasse kulgeva ja riigi umbes 300 meetri laiuse tarastatud raudteetrassiga pooleks lõikava Rail Balticu kavandajad on plaaninud loomade ülepääsud ja teised hiigelehitise keskkonnamõju leevendavad meetmed puudulike uuringute põhjal ning need ei pruugi toimima hakata, leiavad teadlased. loe edasi >
ÜlesMinister ei välistanud, et Rail Balticu küsimus võidakse tõstatada veebruari algul Balti peaministrite kohtumisel. Sinkevičius kinnitas, et Leedu ei loobu oma seisukohast, et Vilnius on osa Rail Balticu marsruudist. loe edasi >
ÜlesVaevalt leidub palju reisijaid, kes aga nii pikka aega vabatahtlikult rongis tahaksid veeta. Viimatised kogemused rongporganditega ei lisa just palju julgust pikamaarongisõitudeks. Pealegi on lennupiletid hinnalt märksa odavamad. Berliinist Rooma lendab lennuk kahe tunniga. Ja kel vaja minna, see lendab. loe edasi >
ÜlesHarjumaa 6 omavalitsust loodavad sarnaselt Pärnu- ja Raplamaa omavalitsustega lõplikult otsustada Rail Balticu kulgemise ja fikseerida see ka konkreetse kokkuleppega. loe edasi >
ÜlesTiit Teriku sõnul toetavad nii halduskogu kui linnaosavalitsus kiirrongiühenduse rajamise ideed, mis on nii riigi kui Tallinna linna tuleviku seisukohalt oluline, kuid nõmmelaste elukeskkond ei tohiks seeläbi kannatada. loe edasi >
ÜlesArvata, et Rail Baltic tasuks ehitada reisijate veoks Eestist Euroopasse, on sama naiivne nagu loota, et keegi hakkaks Saaremaalt jalgrattaga Tallinnasse kohvikusse ja loomaaeda käima. loe edasi >
ÜlesTäiendavate rail Baltica trassialternatiivide tutvustuste ajagraafik ja asukohad Harju maakonnas:
Rae vald 28.01.2014 kell 18:00 Rae Kultuurikeskuse suures saalis (Aruküla tee 9, Jüri alevik, 75301 Harjumaa);
Kose vald 29.01.2014 kell 14:00 Kose Kultuurikeskuses (Hariduse tn 2, Kose alevik, Harjumaa);
Kiili vald 29.01.2014 kell 18:00 Kiili Gümnaasiumis (Kooli 2, Kiili alevik, 75401 Harjumaa);
Saku vald 30.01.2014 kell 18:00 Kiisa Rahvamajas (Kurtna tee 21, Kiisa alevik Saku vald 75503 Harjumaa).
ÜlesEelistatud trassivariant kulgeb läbi Pärnu linna, kus takistuseks võib saada Raeküla männik, mis on Natura ala. loe edasi >
ÜlesKõrvuti heaga tuleb algaval aastal aru pähe panna inimestele, kes näevad Rail Balticu trassi mujal kui Tallinn-Tartu-Valga kaudu. Seisame selle eest, et lätlastest kutseõppurid ning Valga haigla patsiendid saaksid probleemideta siia õppima või ravile tulla. Oleme rahvusvaheline kaksiklinn, kus meie edu sõltub sellest, kui vaba tegelikult on inimeste, kaupade, teenuste ja raha liikumine üle piiri. loe edasi >
ÜlesKui rääkida trassist, st joonest looduses, siis see on nüüdseks kujunenud ümbritseva maastiku, keskkonna ja kultuuri osaks ja selle edaspidine kasutamine samal otstarbel, kuigi uue tehnoloogiaga, on kindlasti soodsaim valik niihästi keskkonnale kui ka inimestele. loe edasi >
ÜlesRail Balticu areng toppab just Leedu tõttu. Ühise tuumajaama kava on pandud kalevi alla. Positiivsete näidetena koostööst saame tuua ühisrinnet põllumajandustoetuste teemal ELis ja suhtumist idapartnerluse eesmärkidesse. loe edasi >
ÜlesPlaneeritava kiirraudtee edu sõltub suuresti sellest, kui kiiresti me otsustame Pärnu suunal jonni lõpetada ja paigutada ta olemasolevasse Tallinna-Tapa-Tartu-Valga transpordikoridori, kirjutab majandusgeograaf Hardo Aasmäe. loe edasi >
ÜlesRail Balticu võimalike trassivalikute avalik arutelu Harju-, Rapla- ja Pärnumaal kulges sügisel emotsiooniderohkelt. Kohalikele, keda tulevane raudtee kõige enam puudutab, peab andma au: temaatika oli endale selgeks tehtud ja Tallinnast saadetud rakkerühma võttis vastu asjalike küsimuste tulv.
Pealinlastele aga au anda ei saa: jääb mulje, et kohati olid projekti selgitajad tulnud mütsiga lööma. Lõppkokkuvõttes oli küsimusi rohkem kui vastuseid. loe edasi >
ÜlesBalti riikidest läbi Poola Saksamaale välja viiv kiire raudteeühendus Rail Baltic tõstaks ka Soome majanduse konkurentsivõimet, luues alternatiivkanali meretranspordile, mis väävlidirektiivi jõustudes tuntavalt kallimaks läheb, kirjutas läinud nädalal Soome majandusleht Kauppalehti. Väävlidirektiiv võib meretranspordi hinda tõsta 30-40%, nii on konkureeriv transpordikanal teretulnud, kirjutab leht. loe edasi >
ÜlesEesti ühendused Euroopasse - Estonian Air ja Rail Baltic loe edasi >
Üles6. juuli. Kanadas Lac-Megantici linnas sõitis rööbastelt ja plahvatas toornaftat vedanud 74 vaguniga rong, mis põhjustas plahvatusi ning tulekahju. 42 inimest sai surma ning 30 kesklinna hoonet hävis. 2000 inimest tuli evakueerida mürgiste aurude, plahvatuste ning jätkuvate tulekahjude tõttu. loe edasi >
ÜlesJõelähtme, Rae, Kiili, Saku, Kose ja Kohila valla juhid said kokku 18. detsembril Sakus. Nende vahel sõlmitud kokkuleppe järgi tuleks raudtee Saku ja Kohila alevis ning Kiisa alevikus kavandada selliselt, et see ei lõikaks asulat pooleks ega muudaks oluliselt inimeste väljakujunenud liikumisharjumusi. Tiheasutuses tuleks raudtee seega suunata kas tunnelisse või paigutada postidele. loe edasi >
ÜlesJa loomulikult hakkab rong käima läbi Pärnu, Tartut ei olevat tõsiselt arutatudki, sest Helsingis ei hakkaks keegi selle rongi poole vaatamagi, kui see peatuks Tartus. Asi on kaubas. Kaubal ei ole aega mingeid iluringe teha. Inimesed ei loe üldse. Arvatavasti on rongil nii kiire, et see ei peatu ka Pärnus ega jõua ka Riiga, vaid möödub sellest 20 kilomeetri kauguselt. loe edasi >
ÜlesRail Baltic on üks lõik "Siim Kallase koridoridest", mis nüüd Leedu pärast ohus on. Mis toimub, kelle huvides? loe edasi >
Üles"Täna saab öelda seda, et ühisettevõtet kahjuks 1. jaanuariks ei tule, aga kõik osapooled on seda meelt, et see tuleb luua võimalikult kiiresti. Viimasel arutelul Vilniuses suutsime läbi käia kogu aktsionäride lepingu teksti ja üles on jäänud 6-7 lahtist küsimust. Nendel teemadel jätkub arutelu jaanuaris ja lootus on, et kevadel saame ühisettevõtte loodud," rääkis Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp. loe edasi >
ÜlesJõelähtme, Rae, Kiili, Saku, Kose ja Kohila valdade juhid soovivad saada Harjumaa keskosa puhtaks trasside rägastikust, mis sinna on seoses Rail Balticuga joonistatud. Planeeringu koostajad lisasid alles hiljuti kaks suurt kõverat, mis ühelt poolt lõhestavad Rae ja Kiisli ning Saku valda, teisalt Kose ja Juuru valda ning ka Kohila on löögi all. loe edasi >
ÜlesRiigile või rahvusvaheliselt tähtsate ehitiste planeerimiseks luuakse uus menetlusliik: riigi eriplaneering. Näiteks Rail Balticu puhul tuleb praeguse seaduse järgi algatada planeering eraldi igas maakonnas ja sealt edasi omavalitsustes, uue seaduse kohaselt kasutatakse sel juhul riigi eriplaneeringut, mille korraldab üks menetleja maakonnaüleselt. loe edasi >
ÜlesArvestades Nabala loodusväärtusi ja piirkonna olulist looduskaitselist väärtuskuvandit on Nabala looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu edasi menetlemine igati põhjendatud. loe edasi >
ÜlesLeedu, üks Rail Balticu sündimiseks vajaliku Eesti-Läti-Leedu ühisfirma planeeritud partneritest, on kõigi märkide järgi otsustanud projektile pidurit tõmmata. loe edasi >
ÜlesRail Baltic on Eestile selgelt sajandi projekt ja ma ei taha kuidagi oma arvamusega suunata mõtlemist, et seda investeeringut Eestisse ei tehtaks, kuid kindlasti on siin põhjust üheksa korda mõõta ja alles siis lõigata. Väide, et seda on juba tehtud, ei päde enam kuidagi. loe edasi >
ÜlesKiirraudteest Rail Baltic puudutatud inimesed käisid Toompeal poliitikuile ja ametnikele näitamas, et Eesti kodanikuliikumine on jõudnud tasemele, kus kodanikest mööda vaadata ei ole võimalik. loe edasi >
ÜlesRail Balticu pärast tekkinud kodanikuliikumine tegutseb selle nimel, et raudtee saaks rajatud parimasse võimalikku paika, mitte ei tõrju seda ära kõigepealt oma naabrusest ja siis Eestist üldse, kirjutab Raplamaa Sõnumite ajakirjanik Vivika Veski. loe edasi >
ÜlesOleme välja töötanud investeeringute kava tagamaks Eesti Transpordi Arengukavas 2014-2020 ette nähtud eesmärkide täitmise, mille kohaselt peame tagama tippkiiruse 120 km tunnis järjest tiheneva liiklusgraafikuga reisirongidele ning samas piisava läbilaskevõime kaubarongidele Eesti sadamate ja 1520 mm raudteevõrgustiku vahel,“ selgitas AS Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann. loe edasi >
ÜlesTehnilise järelevalve amet (TJA) kuulutas 6. detsembril välja riigihanke "Rail Baltic eestisisese planeerimis- ja projekteerimistööde meediakommunikatsiooni teenuse ost ajavahemikul 2014-2015". Amet loodab kuni 100 000eurose hankelepingu sõlmida kaheks aastaks uue aasta alguses. loe edasi >
ÜlesIntervjuud Valtu-Nurme küla elanike Herki Parkoneni ja Rain Raudsepaga. loe edasi >
ÜlesKodanikeühenduse Avalikult Rail Balticust korraldatud pressikonverentsi kajastus, muuhulgas intervjuud Kaido Simmermanni ja Anu Tootsiga. loe edasi >
ÜlesRail Balticu planeerimisolukorrast räägib stuudios kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust asutajaliige Vahur Tõnissoo. loe edasi >
ÜlesKodanikeühenduse Avalikult Rail Balticust korraldatud pressikonverentsi kajastus, muuhulgas intervjuud Kaido Simmermanni, Vahur Tõnissoo ja Anu Tootsiga. loe edasi >
ÜlesRail Balticu ühisfirmat 1. jaanuariks Leedu vastuseisu tõttu ilmselt luua ei õnnestu, Läti Raudtee peainsener Kaido Simmermann rõhutas aga, et riigid peaksid otsustamist kiirendama, sest vastasel juhul võivad nad projektist üldse ilma jääda. loe edasi >
Üles«Pärnu kaudu Varssavisse ja Berliini sõita on lühem tee, Tartu-variandi puhul jälle on olemas vanad raudteetrassid, mida saab kasutada, aga kui vaatame Läti ja Leedu poole, siis see projekt võib lükkuda kaugele tulevikku,» möönis Kross. loe edasi >
ÜlesPriit Hõbemägi, Ainar Ruussaar, Eerik-Niiles Kross loe edasi >
Üles19. detsembri kohtumisel Vilniuses võivad toimuda uued arengud. loe edasi >
ÜlesKeskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas täna käskkirja, millega algab Harju- ja Raplamaa piiril asuva Nabala looduskaitseala moodustamine, otsus tähendab seda, et piirkonda killustikukaevandusi rajada ei saa. loe edasi >
ÜlesArvamusartikkel autorilt, kes pole soovinud oma tegelikku nime avalikustada (Siim Veskimees on pseudonüüm). loe edasi >
ÜlesKaitseala moodustamise algatamise otsusele järgneb kaitse-eeskirja eelnõu ja piiride avalikustamise protsess, mille käigus räägitakse läbi ka kavandatavale kaitsealale jäävate maaomanike ja teiste osapooltega. loe edasi >
ÜlesUue kaitseala loomisel kaasatakse kõiki maaomanikke ja asjast huvitatuid. loe edasi >
ÜlesTallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul ei ole Ülemiste liiklussõlme projekteerimisel arvestatud sellega, et Rail Balticu raudtee saaks seda läbida, majandusministeeriumi kinnitusel on liiklussõlme ümberehitamine vajalik. loe edasi >
ÜlesRiigikogu liikmed moodustasid täna Rail Balticu toetusrühma, mille eesmärk on tõhustada osapoolte vahelist suhtlemist ja teha valdkonna seadusloome alast järelevalvet. Toetusrühma esimeheks valiti Reformierakonna fraktsiooni liige Kalle Palling. Aseesimehed on teiste fraktsioonide esindajad – Annely Akkermann Isamaa Liidu ja Res Publica Liidu, Kadri Simson Keskerakonna ning Marianne Mikko Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Toetusrühmas on kokku 27 Riigikogu liiget. loe edasi >
Üles«Uuringu eesmärk on eelkõige saamata jääva tulu ja tehtud investeeringute hüvitamise vajaduste väljaselgitamine nii põllu- kui metsamaade kontekstis. Uuring peaks andma ka võimaliku metoodika põllu- ja metsamaade kompenseerimisteks,» ütles majandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Rasmus Ruuda Postimehele. loe edasi >
ÜlesRail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul on prioriteet endiselt rahvusvaheline kiire rongiühendus, kuid tähelepanu pööratakse ka kohaliku rongiliikluse võimaluste loomisele. „Kohaliku liikluse võimalikkus ei ole trassi valiku põhiline kriteerium, küll aga on see alternatiivsete trasside võrdluses täiendav argument,” ütles Sirp. loe edasi >
Üles„Seega tasub Pärnu suuna asemel tõsiselt kaaluda Rail Baltica trassi ehitamist Tartu kaudu, et vältida järsult kasvavat koormust keskkonnale,“ märkis Rüütli. Euroopa Liidu riikides teeb looduskeskkonnale enim kahju just uute transpordi infrastruktuuride rajamine. loe edsasi >
ÜlesRiigikogus said täna kokku kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust asutajad, riigikogu liikmed, kohalike omavalitsuste ja ministeeriumide esindajad, et rääkida ühise laua taga suurest raudteeprojektist. Kuulamaks käis Kristi Sobak. loe edasi >
ÜlesGeoloog Heikki Bauerti uuringu kohaselt ei ohusta Tuhala nõiakaevust põhja poole Nabalasse paekivikaevanduste rajamine Tuhala nõiakaevu, sest kaev saab oma vee lõuna poolt Mahtra soostikust. loe edasi >
ÜlesProjektijuht: Tartut läbiv Rail Baltic oleks poole miljardi võrra kallim - tekst
Üles«Täiesti uue raudteekoridori ehitamine lõhub ökosüsteemide elujõulisust, sest nii jagatakse looduslike elupaikade massiivid väiksemateks isoleeritud kildudeks ja luuakse nende vahele liikumisbarjäärid,» ütles Rüütli. «Raudteekoridori planeerimisel tuleb seada üheks peamiseks eesmärgiks, et surve keskkonnale oleks võimalikult väike. Seetõttu vajab Rail Balticu trassi määramine senisest rohkem uuringuid ja analüüse.» loe edasi >
ÜlesRiigikogus täna esmakordselt kogunenud Rail Balticu raudtee arendamise ümarlaual otsustati Riigikogus moodustada Rail Balticu toetusrühm. Selle eesmärk on tõhustada osapoolte vahelist suhtlemist ja teha selle valdkonna seadusloome alast järelevalvet. Toetusrühma ametlik moodustamine toimub homme. loe edasi >
ÜlesKasvule saab aidata kaasa üks asi: oma kaupade ja teenuste edukas müük. Selleks tuleb kulutada vähem ja müüa kallimalt, see tähendab olla efektiivne. loe edasi >
ÜlesTänasel kohtumisel jõudsid Balti riikide esindajad ühisele arusaamisele, et ajagraafik ei võimalda Rail Balticu ettevõtte asutamist 1. jaanuariks. loe edasi >
ÜlesRail Balticu Tartu kaudu käima panemisel on palju enam plusse kui miinuseid, kirjutab e-riigi mees Hannes Astok (Reformierakond). See ühendaks Euroopaga Eesti suuruselt teise keskuse, reisijaid oleks palju enam nii Tallinna ja Tartu kui Tartu ja Riia vahel ning ära jääks maade võõrandamine uue raudteekoridori rajamiseks. loe edasi >
ÜlesPraegune RB planeerimine tugineb vabariigi valitsuse 2011. aastal vastu võetud otsusele, mille kohaselt edasine arendustöö keskendub Eesti piires Tallinna–Pärnu–Riia otsetrassile. loe edasi >
ÜlesAjaribal 29,15 loe edasi >
Üles2014 esimene poolaasta peaks esimesed põhimõttelised taotlused saama esitatud. Meie arusaama järgi neid taotlusi peaks esitama see ühisettevõte, sest ühisettevõte saab olema selle projekti omanik," lausus Parts. loe edasi >
ÜlesSel nädalal tuli Leedu välja aga uue seisukohaga, et Vilnius peab olema Rail Balticu lahutamatu osa. Vilniuse liini lisamine projekti tähendab mahukaid lisauuringuid majandusliku tasuvuse ja tehnilise teostatavuse kohta ning seab surve alla senise ajakava. loe edasi >
ÜlesEuroopa parlamendi saadikud kardavad, et Rail Balticu rajamine võib Leedu valitsuse esitatud lisatingimuste tõttu nurjuda. loe edasi >
ÜlesRail Balticu projektijuhi Indrek Sirbi sõnul on prioriteet endiselt rahvusvaheline kiire rongiühendus, kuid tähelepanu pööratakse ka kohaliku rongiliikluse võimaluste loomisele. "Kohaliku liikluse võimalikkus ei ole trassi valiku põhiline kriteerium, küll aga on see alternatiivsete trasside võrdluses täiendavaks argumendiks," ütles Sirp.
Rail Balticu teemaplaneeringutest eraldiseisvate maakonnaplaneeringutega nähakse seega ette eelistatud trassile võimalikud peatuste asukohad kohaliku raudteeliikluse teenindamiseks, arvestades vaba läbilaskevõimet. loe edasi >
Puudutab otseselt Kiili, Saku, Kohila, Kose ja Rae valla elanikke. loe edasi >
ÜlesRapla vallavalitsus ja vallavolikogu tegid ühispöördumise, millega toetavad nelja Raplamaa valla Rail Balticu teemalist ühisdeklaratsiooni ja peatuse planeerimist ja rajamist Rapla valla territooriumile kohe koos ehitatava raudteega. loe edasi >
ÜlesELi toetuse saamiseks tuleb meil endal teha suuri kulutusi ning leida seega otstarbekas ja rahaliselt jõukohane lahendus. Hädatarvilik on kriitiliselt hinnata hilisemaid püsikulusid. Seepärast tuleb meil Rail Baltic ehitada sobivasse kohta ja sobival kujul. loe edasi >
ÜlesVeel kõneles Paet Balti riikide transporditaristu arendamisest. "Tänapäevane raudteetaristu Euroopa suunal avaks Balti riikides senisega võrreldes rohkelt uusi võimalusi nii ettevõtlusele kui kodanike igapäevasele liikumisele. Uue kuni 240 km/h kiirust võimaldava 1435 mm rööpmelaiusega Rail Balticu projekti arendamine on Eesti eesistumise üks peamisi eesmärke järgmisel aastal," lisas ta. loe edasi >
ÜlesPraegu ma vaatan, et on tekkinud küsimus, mis Rail Balticust ikkagi saab. Pärnu maakonnas on minu teada sõna võtnud päris mitu omavalitsust, et rong käib kiiresti läbi, aga nemad ei võida sellest midagi, ega ole uuest raudteest huvitatud. Võib-olla peaks Tartu siin uuesti sõna võtma. Ehk saab Rail Balticu koridori siia. loe edasi >
ÜlesEesti Rooma klubi peab mõistlikuks EV valitsusel ja vajaduse korral ka riigikogul kaaluda uuest transpordikoridorist loobumist ning asendada see Tallinn-Tapa-Tartu-Valga ajaloolise raudteeühenduse uuendamisega, optimeerides võimaluse korral ja ulatuses veod Euroopa ja Vene rööpmelaiusega raudteedel. See lahendus arvestaks paremini Eesti sotsiaalmajanduslikke vajadusi, vähendaks keskkonnakahjustusi, soodustaks Kesk- ja Kagu-Eesti piirkondlikku arengut ning vähendaks Eesti raudtee sõltuvust Venemaa kaubavoogudest. loe edasi >
ÜlesKas see võib tõsi olla? Kas Rail Balticu ehitamise taga on valitsuse salaplaan kaevandada maavarasid? Ja kas segaduse Sirbis põhjustas idee müüa skandaali varjus maha toimetuse maja Tallinna vanalinnas? loe edasi >
ÜlesKeskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul ei ole ministeerium salastanud Nabala karstiala uuringu tulemusi, samuti on ministri sõnul ekslik väide, nagu oleks uuringu tellinud riik. loe edasi >
ÜlesBalti riikides on täna kasutusel 1520-millimeetrise laiusega nn Vene raudteestandard, mis peamiselt teenindab ida-lääne suunalisi transiidivoogusid ning vähemal määral ka samasuunalisi reisijatevooge. Rail Baltic on raudteeprojekt, mis liidab Balti riigid Euroopa rööpalaiusega raudteevõrgustikuga. Eesti senine kogemus raudteetaristu ülalpidamise vallas näitab, et reisijatevedu doteerib tugevalt kaubavedu - reisijatevedu tasub ca 5 protsenti raudtee ülalpidamiskuludest, kaubavedu seevastu võtab enda kanda ülejäänud 95 protsenti. Seega on Rail Balticu edasise majandustegevuse isetasuvuse seisukohast ülioluline põhja-lõuna suunaliste kaubavoogude arendamine. loe edasi >
ÜlesLoomulikult puudutas esineja ka Rail Balticut, mida ta sellisel kujul riigile vajalikus ei pea: väike maa ei suuda selle ehitamise koormat kanda, kui muud asjad jäävad lohakile. „Ma lähen ägedaks, kui võetakse kasutusele jõuargumendid, mitte argumentide jõud. Kui kiirustatakse ja ei anta aega asju läbi mõelda," tunnistas Einasto. loe edasi >
ÜlesLeedu portaal Eversus kirjutas täna, et Rail Balticu ühisfirma läbirääkimised venivad Eesti tõttu, kes on vastu Vilniuse ühendamisele Rail Balticuga. Eesti projektijuhi Indrek Sirbi sõnul ei ole Eesti kunagi selle vastu olnud. loe edasi >
ÜlesLeedu uudisteportaali Eversuse hinnangul jääb Rail Baltic ühisettevõtte alustamine tulevasse aastasse, sest Eesti on vastu põhikirjale, kus oleks kirjas, et Rail Baltic raudteeühendus peaks jõudma ka Vilniuseni. loe edasi >
ÜlesKõige suurem probleem seoses Rail Balticuga tundub olevat projekti eestvedajate suhtumine. Tundub, et asjaga tegelevate ametnike eesmärgiks on leida trassivalikul lahendus, mis tagaks võimalikult kiire kaubaveo jaoks võimalikult sirge raudtee, ja seda võimalikult soodsa hinnaga. loe edasi >
Üles"Läbirääkimiste tempo sõltub sellest, kuidas riigid lahendavad erinevaid seisukohti ühes või teises ettevõtte aktsionäride leppega seotud küsimuses. Hulk teemasid on läbi arutatud, mõned teemad on veel ees," selgitas ministeerium. Milles aga erimeelsused seisnevad, ei soostunud ministeerium kommenteerima. loe edasi >
ÜlesEesti saab järgmisel seitsmel aastal EList 4,5 miljardit eurot enam, kui sinna sisse maksab. loe edasi >
Üles"Põllumehed saavad otsetoetuste näol raha juurde, Rail Baltic peaks saama rahastatud ja ühtekuuluvusprojektid sama moodi rahastatud, nagu siiani on olnud. Nii et Eestile tänane kokkulepe suuri muudatusi tooma ei peaks," kinnitas korrespondent. loe edasi >
ÜlesJuhan Aare: Muidugi oleks fosforiit sobivaks toormeks suurele tööstusele. Kuid missugusele ja kus asuvale tööstusele? Võib-olla Saksamaa keemiatööstusele? Võib-olla ka sellepärast rajataksegi kiirustades raudteemagistraali Rail Baltic, et luua võimalus mitmesuguste Eesti maapõuevarade (põlevkivi, fosforiit, diktüoneemakilt) toimetamiseks Saksamaale iga ilmaga. loe edasi >
ÜlesTeisipäeval jõuab Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogul lõpphääletusele Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve, mis teeb võimalikuks Rail Balticu ja suurendab lõppeva perioodiga võrreldes märkimisväärselt põllumajandustoetusi Eesti talunikele. loe edasi >
ÜlesNõmme kohalikel tekkis seoses nende linnaosa puudutavaga palju küsimusi. Mõned küsimused jäid Postimehe fotograafi sõnul vastamata. Näiteks ei osanud projekti tutvustajad öelda, kas Ülemiste vastvalminud hiigelristmiku planeerimisel arvestati Rail Balticu trassiga. loe edasi >
ÜlesKujunenud olukorras tuleks valitsusel kaaluda Rail Balticu uuest transpordikoridorist loobumist ja asendada see võimalusel Tallinna-Tapa-Tartu-Valga ajaloolise raudteeühenduse uuendamisega, leiab Eesti Rooma Klubi. Loe edasi >
ÜlesEestis kiirraudtee Rail Baltic'u ümber toimuv meenutab Krõlovi valmi luigest, haugist ja vähist. Kui vaidlustes trassi kulgemise üle läbi Rapla ja Pärnu ei saavutata riigi ning kodanikuühenduste vahel konsensust, võib sajandi suurprojekt liiva joosta. loe edasi >
ÜlesEestis ja Baltimaades enam muust ei räägitagi kui Rail Balticast. Kapital räägib ka, aga mitte ainult. Sõidame seekord Vilniusest Riiga ja vaatame, kui palju meil praegu selle peale aega kulub. Analüüsime võimalikke peatuskohti ja küsime ekspertidelt nõu. loe edasi >
ÜlesRail Balticu trass peaks läbima kohalikke asulaid, sest rongiliiklus oleks regionaalse arengu mootoriks, kirjutavad kolme Rail Balticut läbiva maakonna maavanemad Ülle Rajasalu, Tiit Leier ja Andres Metsoja. loe edasi >
ÜlesRail Balticu arendamine, nagu juba juttu oli, on kulukas. Kas see aitab siiski kokkuvõttes transpordisektori energiasäästule kaasa?
Rail Baltic ei tooks enesega kaasa tohutut säästu Eesti mastaabis inimeste ja kaupade liikumises. Liini väljaehitamine kahandaks riigi 2020. – 2030. aastaks prognoositud energiatarvet vaid 2% võrra, kuigi Rail Balticule on seni ette nähtud üsna optimistlikud kaubaveo kogused. loe edasi >
ELF on veendunud, et ükski sellise mastaabiga objekt pole ilma keskkonnamõjuta, seepärast tuleks püüda valida selline trass, mille mõju oleks väikseim – seda nii loodusele kui ka inimtegevusele. loe edasi >
ÜlesPraegu on Eesti, Läti ja Leedu maadlemas oma sisemiste teemadega ning suurest Balti ühtsusest on endiselt keeruline rääkida. Eesti on uue raudteelõigu osas astunud kõige pikemaid samme ning on ainsa riigina jõudnud juba reaalsete trassikavanditeni, mis on palju poleemikat tekitanud avalike arutelude teemaks.
Läti jaoks on peamine ühendada Rail Balticuga nii lennujaam, linnast lõunas asuv konteinerterminal, läänes asuv Riia sadam kui ka kesklinnas asuv reisirongijaam. Ning selle lahendamine tundub üle jõu käivat nii Läti Raudteele kui ka sealsele transpordiministeeriumile.
Kaubavedude puhul on oluline just see koht, kus luuakse kõige rohkem väärtust. Ehk siit tuleb välja, miks ei ole Leedu praegu väga huvitatud Rail Balticu põhja poole suunamisest. Leedu on juba ehitamas Kaunase ja Leedu-Poola piiri vahele 1435-millimeetrise laiusega Euroopa standardile vastavat raudteeühendust, mis muudab alates 2015. aastast Kaunase peamiseks ühenduspunktiks Euroopa ja Vene raudteelaiuse vahel – just siin on võimalik arendada ümberlaadimispunkte, jaotuskeskusi ning teisi ärivõimalusi, mis keskenduvad lisaväärtuse loomisele.
ÜlesPõldude, metsade, maade ja majade kompenseerimine on Rail Baltic puhul siiani läbi mõtlemata teema. Kes, kui palju ja mille eest raha saab, keegi tea. Nüüd üritatakse kiirustades lahendusi leida, aga tulemusena kogu planeerimisprotsess venib ja muutub kallimaks. loe edasi >
ÜlesKui Rail Balticu tasuvusarvutuste aluseks olevad arvud – olgu siis reisijateveo, kuid praegu kindlasti ka kaubaveo osas – paika ei pea, siis tekib küsimus, kes peab Rail Balticu kulu päevast päeva ära teenima. loe edasi >
ÜlesArutelud Eesti ja muu maailma puuduliku ühenduse üle takerduvad peamiselt kahte sümbolisse: Rail Balticu raudtee ja tunnel Helsingisse. Mõlemad projektid on kallid ja majandusliku tasuvuse seisukohast kaheldavad. loe edasi >
ÜlesPärnu maavanema Andres Metsoja arvates peaks Rail Balticu trassi paika panema arvestusega, et seda hakatakse tulevikus kasutama ka regionaalse rongiühenduse tarvis. Jätkab Ester Vilgats. loe edasi >
ÜlesLäti ja Leedu on kavandamas Rail Balticut juba olemasolevatesse raudteekoridoridesse, nende uuendamise eesmärgil on Leedu sinna lisanud veel Kaunase–Vilniuse ja Kaunase–Klaipėda liini uuendamise. Läti tahab Euroopa rahaga uuendada oma Riia−Ventspilsi raudtee. Neile võib raudtee üle Pärnu huvi pakkuda vaid Riia linnastu arendamise seisukohalt. Riiast põhja suunas jääb raudtee linnalähiseks rongiliikluseks poolikuks. Rail Baltic annab võimaluse see kuni Eesti piirini välja ehitada.
Kasahhid loobusid eelmisel nädalal Astana–Almatõ kiirraudtee ehitusest. Seda põhjusel, et liiga kallis ehitada, veel kallim hooldada, pealegi reisijaid oleks vähe. loe edasi >
ÜlesValitsusjuhid leppisid ühtlasi kokku, et aasta alguses loodud ühisettevõte esitab 2014. aasta kevadel taotluse Euroopa Ühendamise Rahastule Rail Balticu raudtee finantseerimiseks. Samuti otsustati alustada ettevalmistusi riikidevahelise rahvusvahelise leppe sõlmimiseks, et tagada projekti ühtlane areng kõikides Balti riikides.
Eesti on huvitatud raudteetaristu loomisest, mis võimaldaks rongidele kiirust vähemalt 240 kilomeetrit tunnis ja seda kogu trassi ulatuses Tallinnast Pärnu, Riia ja Kaunase kaudu Poolani. loe edasi >
ÜlesEile astusid Tallinna keskraamatukogus ajakirjanike ette suurprojekti kriitikud, kes on koondunud kodanikeühendusse Avalikult Rail Balticust. Esimesena sai sõna geograaf ja ajakirjanik Toomas Kümmel, kes märkis, et Eestis praegu peale jäänud trassivalik üle Pärnu on samuti rohkem lätlaste kui meie endi huvides. Loogilisem olnuks valida trass läbi Tartu ja Valga, sest kahte trassi Eesti tulevikus ülal pidada ei suuda. loe edasi >
ÜlesReede hommikul algava kohtumise peateemadeks on Baltimaade elektrituruga ja Rail Balticu ühisettevõtte loomisega seotud arengud ning Euroopa Liidu siseturuga seotud teemad... loe edasi >
ÜlesAt a discussion of Rail Baltica related problems, yesterday, Jüri Metssalu of National Heritage Board pointed out several false claims in environmental assessment programme of the railway project. loe edasi >
ÜlesÜks ministeerium tahab Nabalat kaitse alla võtta, teine eelistaks sealt kiirrongid läbi juhtida. loe edasi >
ÜlesTänasel arutelul Rail Balticu planeerimise ja teostamisega seotud probleemide üle tõi Muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertnõukogu liige Jüri Metssalu Rail Balticu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis välja mitmed punktid, mis ei vasta tegelikkusele. Loe edasi >
ÜlesMajandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul jätab Leedu pidevalt täitmata naaberriikidega võetud Rail Baltica ehitamisega seotud kokkuleppeid. loe edasi >
Üles"Meie ettepanek on teha asi mõistlikult, võib-olla võtta ka rohkem aega. Kui muud üle ei jää, siis arvestada järgmise eelarveperioodiga Euroopa Liidus, aga tõesti teha selline asi, mis töötab 100 ja enam aastat," ütles Ots. loe edasi >
Üles... Rapla maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Ülo Peets ütles, et jätkus arutelu Rail Balticu võimaliku regionaalsuse teemal. Peetsi hinnangul on üldine retoorika muutunud ja muutumas, kui võrrelda senise seisukohaga, et Rail Balticule regionaalseid eesmärke ei seata ning sellega kohalikku rongiliiklust ei arendata. „Mingi pehmenemine selles suunas on,” tõdes Peets... loe edasi >
Üles"Leedu kolleegid teatasid, et nad on alustanud ehitustöödega Kaunase ja Poola vahel, kuid tehtu ei vasta sellele, milles me leppisime kokku juba aastaid tagasi. Raudtee, mis ehitatakse Kaunase ja Marijampole vahele ei ole piisavalt võimas, et sellel saaksid rongid 240 kilomeetrise tunnikiirusega sõita," ütles minister Leedu Delfile. loe edasi >
ÜlesPärnu linna ühendamisel Tallinnaga loodavad pärnakad eelkõige autodele ja bussidele, siis tuleb tükk tühja maad ning alles siis tuleb kõne alla rongiliiklus. Jättes hetkeks kõrvale Rail Balticu, mille valmimine, isegi kui see tõesti teoks saab, jääb üpris kaugesse tulevikku, saab Eesti rongiliikluse all veel pikalt mõelda ainult kohalikke liine, nagu need Tallinnast Pärnu, Viljandi ja Tartu poole kulgevad. loe edasi >
ÜlesPressikonverents 6. novembril „Rail Baltic looduses, majanduses ja elukeskkonnas“
6. novembril kell 14.00 – 15.00 toimub Tallinna Keskraamatukogu saalis pressikonverents (Estonia puiestee 8, Tallinn). Kõne all on Rail Balticu planeerimise ja teostamisega seotud probleemid. Arutletakse küsitavuste üle, osutatakse lahendusvõimalustele.
Üles... Et “aeg raisku ei läheks”, hakati muutma seadusi – planeerimisseadust, et vähendada kohaliku omavalitsuse võimalusi oma sõna ütelda; raudteeseadust, et vähendada kaitsevööndit ja maaomanikele makstavate hüvitiste arvelt kokku hoida... Nüüd on päris karmilt ees kinnisasja sundvõõrandamise seadus.... loe edasi >
ÜlesPlaanitav Rail Baltic raudtee, samuti maanteede ehitused võivad kaasa tuua ka maade sundvõõrandamise, samas Euroopa riikide praktikas on sundvõõrandamine erandlik. loe edasi >
ÜlesKolme maakonda läbiva kiirraudtee Rail Baltic planeerimine on asukohavaliku staadiumis. Milliste piirangute ja nõudmistega satub vastakuti maaomanik, kelle metsast raudtee läbi minema hakkaks? Mis osa maast võõrandamisele läheks ja millistel tingimustel?
Selgitusi jagab Hendrikson ja Ko üldplaneeringute osakonna juhataja Pille Metspalu. loe edasi >
Täna kell 10 toimub Eesti Maaülikoolis „Maakonverents“, kus arutatakse, milline on Eesti maakasutuse ja põllumajandusmaa tulevik ning kuidas seda mõjutavad erinevad planeeringud.
„Maailmas kasvab järjest enam nõudlus toidu järele ja nii tõuseb aina enam hinda ka põllumajandusmaa. Prognooside kohaselt võiks Eestis kasutatav põllumajandusmaa ulatuda lähiaastail juba ühe miljoni hektarini,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Küsimus on aga selles, kuidas Eesti põllumees jääks ikka oma maa peremeheks ja väärtuslikku põllumajandusmaad kasutataks toidutootmiseks.“ loe edasi >
Üles15. oktoobril oli huvilistel võimalik tutvuda uue diiselrongiga, mille sarnased alustavad sõitmist 1. jaanuaril 2014... Maksimaalkiirus on 160 km/h.
Vahur Tõnissoo tegi Valla Vaatleja korrespondendina lühiintervjuu Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallasega. Teemaks Rail Balticu trassivalikute planeerimine. loe edasi >
ÜlesRail Balticu (RB) avalikku arutellu sekkunud põllumajandustootjad ja metsaomanikud nõuavad raudtee ehitusega seotud kahjude hindamiseks ühtse metoodika koostamist. See peaks valmima juba uue aasta algul, lubab projektijuht Indrek Sirp. loe edasi >
ÜlesSeoses Rail Balticu kavandamisega on raudteeprojekti mõju kartvad ettevõtjad küsinud majandusministeeriumilt, kuidas riik seda kompenseerida kavatseb. Suurem osa neist on põllumajanduse või metsanduse valdkonnast. loe edasi >
ÜlesPõllumajandusorganisatsioonid looksid põllumeestele ja metsaomenikele Rail Balticu kahjude hüvitamiseks kompensatsioonimehhanismi
Rail Balticu projekti avalikest aruteludest võtsid kohalikud elanikud aktiivselt osa. Projekti meeskond andis täna ülevaate arutelude esimestest tulemustest. Lähemalt räägib Martha-Beryl Grauberg. Kuula siit >
Rail Balticu kavandajad hakkavad välja töötama mehhanismi, mille järgi hinnata ja kompenseerida põllumeestele ja metsaomanikele raudtee rajamisest tekkinud kahju. Need kompensatsioonid ei ole arvestatud selle ligi 106 miljoni euro sisse, mis on kavandatud maadeostuks. Vaata videot >
ÜlesKaja Kärneri külalisteks on Tanel Ots Tuhala Loodusseltsist ja Vahur Tõnissoo Rapla maakonna külade ühendusest. Kuulake otse sagedusel 104,6 MHz (Harjumaal), või aadressil http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2155271.
Loe edasi >
Sugugi mitte kõik Rail Balticu teemal meie poole pöördunud inimesed ja asutused pole plaanitava kiirraudtee vastu, teatas täna avalike arutelude esialgseid tulemusi tutvustanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. loe edasi >
Üles...Teiseks – kas kogu ettevõetav ehitus on väärt neid ohvreid, mida see endaga kaasa toob? Lõhestatud külad ja rongitrassist poolitatud Eestimaa pelgalt selle nimel, et ehitusraha tuleb euroopa Liidust ning korralike rehepappidena peame saadaoleva raha viimse sendini ära kulutama? Seda hoolimata sellest, et kiiret ühendust Berliiniga me ei saagi. Sarnaseid ulmeprojekte leidub Eestiski – kas või Mäo ja Jõhvi hiiglaslikud ja kallid liiklussõlmed keset väljaehitamata maanteid.
Ja kolmas ning kõige olulisem küsimus – miks selliseid projekte üritatakse meile müüa pooliku info abil, olulisi asju välja ütlemata? ... Loe edasi >
ÜlesLoodusesõber nr 5/2013 hoiatab, et Rail Baltic püüab Nabalast üle sõita. Nõiakaevu kaitsjate ponnistuse tulemusena lubati karstialale loodukaitseala teha, kuid siiani ei ole see valmis. Zooloog Jüri Tõnisson kirjeldab, kuidas temast sai looduseuurija, Remo Savisaar mängib oma fotodega sügisestel nootidel. Tutvustatakse Matsalu linnutorne ja lindude sügisrändeid. Nii nagu Hiiumaal ja Aksi saarel, on ka Rootis kivilabürinte. Ei siin, ei seal teata, miks need ehitati. Kuigi rahvas tahaks rahvusloomaks siili, hääletavad hundiuurijad hundi poolt. Loe edasi >
ÜlesRail Balticu rongiühendus, mida on reklaamitud kui kiiret võimalust Varssavisse või Berliini sõita, on riikide erihuvide tõttu tegelikult seisus, et kui kiire rongiühendus tulebki Eestis ja Lätis, siis võib-olla juba Leedus, aga päris kindlasti Poolas, kiirrongi ei tule ja inimesed peavad arvestama pikema sõiduaja ning võimalike ümberistumistega. Loe edasi >
Üles"Meie jaoks on probleem, et lähtedokumentides on välditud sõna "karst", kuigi soovitakse keskelt ületada Eesti suurimat karstiala," ütles Ots. Ta selgitas, et suure vibratsiooniga rajatise ehitamine karstialale võib seal põhjustada varinguid. Viimane kajastamist leidnud varing leidis seoses Tartu maantee rekonstrueerimisega aset karstiala serval. Nüüd aga võidakse raudtee läbi viia karstiala keskosast.
Loe edasi >
«Praegune Pärnu liini täitumus näitab, et suurt rongikoosseisu ei ole sellele liinile vaja,» toonitas Kaareste. Loe edasi >
ÜlesKas riik hakkab piletihindu doteerima, et tagada optimaalne sõitjate hulk, milliste soodustustega võivad rongisõitjad tulevikus arvestada – neile ja paljudele teistelegi küsimustele praegu veel vastuseid ei anta.
Hirmkalli piletihinna pärast värisejale ei tule ilmselt lohutuseks seegi teadmine, et näiteks Prantsusmaal maksab linnade-vahelise tavarongi pilet juba praegu kaks korda rohkem kui AECOMi uuringus 2020. aastaks ennustatud Rail Balticu kiirrongi pilet.
Loe edasi >
Läti linna Ventspilsi meer, miljonär Aivars Lembergs arvab, et Maailmapanga värsked uuringud, mis puudutavad Läti sadamaid, on tulvil vigadest, lauslollustest ja valedest, mille taga on Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas. Loe edasi >
ÜlesMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp on rõhutanud igal Rail Balticu teemalisel kogunemisel, et planeeritava Rail Balticu eesmärk on rajada transpordiühendus Lääne-Euroopaga, mitte korraldada regionaalset rongiliiklust. Loe edasi >
ÜlesKeskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles juba augustis, et Nabala karstiala ja Tuhala nõiakaevu ohustavad trassivariandid tuleb välistada, ning viitas maavalitsustele saadetud kirjas, et lisaks olemasolevatele kaitsealadele tuleb arvestada ka projekteeritavatega, sealhulgas Nabala karstiala hõlmava maastikukaitseala ettepanekuga. Loe edasi >
ÜlesRail Balticu päästaksid regionaalse tasandi lisamine ja õiglased kompensatsioonid, tõdes Rail Balticu planeeringute töögrupp rahvarohkete avalike arutelude järel peetud koosolekul. Loe edasi >
ÜlesInternet soovitab täna lahkelt: buss Tallinn–Varssavi–Berliin, osta pilet, 55 eurot. Loe edasi >
ÜlesBalti riikide esindajad arutavad Riias esmaspäeval ja teisipäeval Rail Balticu ühisfirma aktsionäride lepingu üle, muu hulgas tuleb arutlusele ka osaluste jaotus, kirjutab uudisteportaal Eversus.lt, mis nimetab neid kõnelusi rasketeks. Loe edasi >
ÜlesTHE 600km-long human chain that stretched from Vilnius via Riga to Tallinn in August 1989 came to be the emblem of the Baltic states’ struggle for freedom from the Soviet Union. But more than two decades after they regained independence, their three capitals have no direct passenger train service linking them to each other, let alone to the rest of the European Union. Loe edasi >
ÜlesAvalikud arutelud Rail Balticu raudteetrassi koridori asukoha määramiseks Pärnu maakonnas toimusid sellel nädalal.
Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn. Kuula saadet >
Rail Balticu projekti arengusse võib tulla pööre, sest avalikel aruteludel kogetud vastuseisu tõttu tõdesid töögrupi liikmed, et olukorra võib päästa ainult regionaalse tasandi lisamine ning välja tuleb töötada õiglane kompensatsioonimehhanism. Loe edasi >
ÜlesEuroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas tutvustas Tallinnas uut Euroopa Liidu transpordipoliitika aluskaarti, mis paneb paika järgmise kümnendi Euroopa kõige olulisemad transpordiühendused. Plaani peamiseks eesmärgiks on ühendada äärealad Kesk-Euroopaga ja järgmisel eelarveperioodil on tähelepanu keskmes raudteetransport. Kuula siit >
ÜlesEuroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas esitleb täna uut üleeuroopalise transpordivõrgustiku kaarti. Võrgustiku üks peamisi eesmärke on ühendada Euroopa Liidu äärealad Kesk-Euroopaga. Kuula siit >
ÜlesEuroopa Komisjon näeb kiirrongiühenduse Rail Baltic projekti väga olulise Euroopa Liidu projektina ja nüüd sõltub juba kolmest Balti riigist, kuidas see ellu viiakse, ütles EL-i transpordivoliniku kabinetiülem Henrik Hololei. Vaata videot >
ÜlesTallinnas välja kuulutatav üleeuroopaline transpordivõrgustik – üheksa tulevikukoridori – on viimase kolme aasta pingelise töö tulemus. Transpordi eest vastutav eurovolinik Siim Kallas ütleb seda uhkusega hääles. Pole juhuslik, et just Eestis koguneb täna enam kui tuhat kõrget Euroopa transpordiametnikku ja riigitegelast, kes on olnud TEN-T ehk üheksa transpordikoridori projekti valmimise juures. Projekti maksumus on 26 miljardit eurot ja selle sees on meil kirgi ja kaasarääkimissoovi tekitanud Rail Balticu projekt. Loe edasi >
Üles"Ida ja lääne ühendamine on Eestile kui strateegilise asukohaga transiit- ja piiririigile eriti oluline", ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts neljapäeval Tallinnas toimunud üle-euroopalisel transpordikonverentsil TEN-T. Loe edasi >
ÜlesÜleeuroopaliste transpordipäevade raames toimus üle aastate esimene rongi-reis Vilniusest Tallinna. Loe edasi >
ÜlesTallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudi korraldatud seminaril soovitas Läti raudteel töötav Kaido Simmermann valida uue tee jaoks ikkagi olemasoleva raudtee asukoht, et koos Euroopa raudteeühendusega saaks paremaks muuta ka kohalikku raudteetransporti. Muu hulgas muudaks see kohalike elanike silmis kogu ettevõtmise mõttekamaks. Loe edasi >
ÜlesMe ei ole põhimõtteliselt vastu Rail Baltic planeerimisele läbi meie omavalitsuste territooriumi, kuid toetame trassialternatiivi, mis kõige vähem kahjustab külakogukondi, looduskeskkonda ja ettevõtlust: Loe edasi >
ÜlesEuroopa Komisjoni transpordikonverentsi TEN-T sissejuhatusena startis eile Vilniusest Tallinna poole Rail Baltic Ekspress. Balti jaama jõudis rong täna pärastlõunal kell kolm. Rongisõidu tegi kaasa ka Martha Beryl Grauberg. Kuula siit >
ÜlesTallinnas võeti vastu Vilniusest eile õhtul sõitu alustanud Rail Balticu erirong, mis tõi siia mitu vagunitäit ametnikke ja ettevõtjaid, kes osalevad Euroopa Komisjoni transpordikonverentsil. Vaata videot >
ÜlesMajandusministee
„Miks te ei kavanda raudteed tunnelisse, nagu Euroopas normaalne?” küsis Kohila vallavanem Heiki Hepner, tundes huvi, kas see on planeerijate hinnangul liiga kulukas. Loe edasi >
ÜlesKardan, et Eesti riskib niimoodi saada miljardi eest kaks kasutut raudteed, esimese sellepärast, et see on vananenud ja lagunenud, teise sellepärast, et rööpmevahe ei ühildu esimese raudtee rööpmevahe laiusega, kõik läheks riigile maksma vähemalt miljard eurot. Loe edasi >
ÜlesLoe lähemalt Raplamaa Sõnumites avaldatud artiklist. loe edasi >
ÜlesEuroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase andis Balti Jaamas täna Eesti, Läti, Leedu ja Poola valitsuste esindajatele üle Rail Balticu rahastamisotsused. Loe edasi >
ÜlesRail Balticu planeerimisega läbi Nabala karstiala jätkatakse hoolimata Keskkonnaministeeriumi ametlikust seisukohast, et tuleb otsida teisi alternatiive. Nimetatud trassivariante on palunud vältida ka Jõelähtme ja Rae vald. Loe edasi >
ÜlesVaated Raplamaalt Angerja külast, mida puudutab otseselt üks võimalikke trasse: A9. Küla ühine kindel hinnang on uue rongi suhtes positiivne. Rail Balticut on vaja, et tagada parem ühendus Euroopaga ning selle rajamine on kiiduväärt ja tegijad kindlasti valitud õigetel alustel, kuid selle, Eesti mõistes superprojekti planeerimine ja ehitus ei saa toimuda tormates. Loe edasi >
ÜlesEesti Raudtee endine juht Kaido Simmermann räägib Äripäevale antud intervjuus, kuidas leedulased Rail Balticu ehitamist pidurdavad, ja ennustab teedemaksu peatset kehtima hakkamist Eestis. Loe edasi >
ÜlesViimati Eestis olles käisin Balti jaamas, et näha, kuidas uued rongid välja näevad. Päris imelik tunne oli. Mitukümmend aastat oleme harjunud lääne toodetega, ega rong pole ju midagi erilist. Aga on. Raudteel on teatud sümboolne tähendus. Eriti suur on see tähendus meie suures naaberriigis. Teistsugused rongid, teistsugune sümboolika. Loe edasi >
ÜlesKehtna valla külarahvas ei hellita enam lootust, et neil riigi tahtel sündiva kiirraudtee alt pääseda õnnestub. Kätte on jõudnud aeg rääkida võõrandatava maa õiglasest kompenseerimisest, leiavad maaomanikud. Loe edasi >
ÜlesMöödunud neljapäeval Kiili gümnaasiumis toimunud Rail Balticu trassivaliku avalik arutelu oli Harjumaal rahvarohkeim, kooli auditoorium oli murelike nägudega kohalikke pilgeni täis. Loe edasi >
Üles"Kes hakkab sõitma Rail Balticuga? Kui Ülemistel suleti lennuliine, sest pole reisijaid, siis kuidas neid jätkuks rahvusvahelisele rongile? Soomlased saavad odava viina Eestist kätte, miks nad peaksid Riias järel käima? Eestlane ise sõidab tööle sinna, kus makstakse paremini kui kodus.
Seal, kuhu viib Rail Baltic, makstakse aga halvemini. Selle liini tähtsus meie jaoks on eeskätt sümboolne ja moraalne. See oleks veel üks seos Euroopaga, me veel ikka kindlustame oma seisundit. Muud mõtet sel Euroopa ääremaaliinil suurt ei ole. Ütlen seda sellepärast, et reisijate hulk ja tulukus kui argumendid on meie arutlustes kasutusel kord nii-, kord naapidi." Loe edasi >
ÜlesRail Balticu esimene avalik arutelu tõi rohkelt küsimusi ja vähe vastuseid. Loe edasi >
ÜlesÜlesERR raadiouudised kell 12:00
http://vikerraadio.err.ee/klipp?main_id=4995297&s=start TV3 – Seitsmesed uudised kell 19:00 ajaribal 24:52
http://www.tv3play.ee/play/326466?autostart=true AK – Majandusuudised kell 18:30 ajaribal 09:26
http://uudised.err.ee/index.php?0534940&play&id=59346
http://uudised.err.ee/index.php?06288858
Kehtna põhikooli saalis teisipäeval peetud Rail Balticu planeeringu avalikule arutelule kogunes üle kahesaja inimese, küsimuste- ja ettepanekuterohke arutelu kestis järjest üle kolme tunni, ettenähtud kahe asemel. Loe edasi >
ÜlesEsimene saate teema RB, mis poolitab Raplmaa külasid. Külas Vahur Tõnissoo, Metsaääre küla elanik, ja Helen Link, Valtu-Nurme küla elanik. Samas intervjuu Ülo Peetsiga (Rapla Maavalitsus, arengu- ja planeeringuosakonna juhataja).
Ajaribal: 05:00 Kuula siit >
Üles"Soomlased on teinud üsna põhjalikke arvutusi ja prognoose, et kuidas tulevased kaubaveod peaksid hakkama kulgema. Ja võib öelda, et soomlaste huvi selle vastu, et see Rail Baltic tekiks, on väga suur," rääkis TTÜ transpordi planeerimise õppetooli professor Dago Antov telefoniintervjuus. Vaata siit >
ÜlesLühike ülevaade Jõelähtme valla RB avalikust arutelust. Loe edasi >
ÜlesHarju Maavalitsusele saadetud kirjas on Rae Vallavalitsus öelnud, et pooldab trassivariandina 12A ehk Rail Baltic rajatakse olemasoleva Tallinn-Rapla raudtee kõrvale.
ÜlesRaudtee valdkonnas toimuvate muutuste taustal on õige hetk küsida, kas oleme piisavalt võimekad, et realiseerida kõiki võimalusi, mida kuulumine erinevatesse võrgustikesse meile pakub, ehk milline on meie raudtee tervis? Loe edasi >
ÜlesTallinna poolt Tartu suunas sõites näeb, et paarisajameetrisele Aruvalla-Kose tulevasele teelaiendusele mahub ära viis karstiauku, mille läbimõõt ulatub kolmest-neljast viie meetrini. Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi vanemteaduri Leo Vallneri sõnul on karstialadega seotud probleemidega tegelemine ehitusgeoloogias lausa omaette teadusharu. Kohalik elanik ja ka Aruvalla-Kose teeehituse juures geodeetilisi töid teinud Arno Saar rääkis Postimehele, et kümnekonna aasta eest avanes Kose ja Kuivajõe lõigul vahetult maantee ääres karstilehter, kuhu tuli lõpuks kallata kolm-neli koormatäit kruusa. «See varing lõhkus ära ka osa sidekaablitest,» lausus ta. «Nende lehtrite käitumine on täiesti etteennustamatu.» loe edasi >
ÜlesRaivo Vare, endine transpordi- ja sideminister ning ASi Eesti Raudtee arendusdirektor, võtab kokku Balti riike Lääne-Euroopaga ühendava raudtee idee lähimineviku ning selle praegused peamised poliitilised ja majanduslikud takistused ja võimalusteaknad.
Loe edasi >