Rail Balticu kohtuvaidlus jõudis riigikohtusse

Suur tänu kõigile annetajale!

Kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust (ARB) ja Eesti Loodukaitse Selts (ELKS) esitasid riigikohtusse kaebuse seoses uue raudtee maakonnaplaneeringutega ning kaebasid edasi ringkonnakohtu otsuse.

Riigikohus rahuldas kaebuse osaliselt ning tühistas 45 km pikkuse RB trassi lõigu Pärnumaal.

Nimelt leiavad keskkonnaorganisatsioonid, et vaatamata menetluse jooksul toimunud avalikele aruteludele ei esitatud olulisi dokumente ning otsused tehti salaja.

„Århusi konventsiooni kohaselt peavad keskkonnaküsimused olema avalikud ning otsused läbipaistvad ning vaidlustatavad. Rail Balticu planeerimise protsess ei ole seda olnud,” ütles ARB juhatuse liige Priit Humal.

Humala kinnitusel on olemasoleva Tallinn-Pärnu raudtee kasutamise põhjaliku analüüsimise asemel see trass eksitava informatsiooni alusel ebareaalseks kuulutatud. Samuti on kohus eksinud mitmetes faktides, nagu näiteks:

1. Kohus väitis, et: olemasoleva trassi koridoris kulgeva 12A trassi välistuse üheks põhjuseks oli suures osas asjaolu, et trass kulges läbiasustusaladele ja kohalikud omavalitsused olid sellele väga vastu.

Tegelikkus: olukord oli täiesti vastupidine. Harjumaa ja Pärnumaa kohalikud omavalitsused koostasid suisa ühised kirjad, milles soovitasid eelistada olemasolevat trassikoridori (Harju ja Raplamaal, Pärnumaal).

Asulat läbiva trassiga oli probleem Kohilas, kus oli vaja kaaluda erilahendusi ent need jäeti analüüsimata.

2. Kohus väitis, et hoonestuse lammutusvajaduse üldsõnalisus ei kinnita iseenesest veel selle ebapiisavat analüüsimist.

Tegelikkus: olemasoleva Pärnusse suunduva trassi puhul on toodud esile vaid potentsiaalselt lammutatavate hoonete arv olukorras, kus raudtee rajataks olemasoleva trassikoridori kõrvale, mitte selle asemele. Põhiline variant, mida peaks kõige põhjalikumalt kaaluma, peaks alati olema olemasoleva koridori maksimaalne taaskasutamine.

3. Kohus väitis, et olemasoleva trassi kasutamine oli tugevalt mitte-eelistatud variant ka KSH tulemuste alusel, kuna see läbis Ülemiste järve pinnaveehaarde sanitaarkaitseala.

Tegelikkus: Ülemiste järve pinnaveehaarde sanitaarkaitsealas on ka näiteks Tallinn-Tartu maantee. Kiili vallas toimunud avalikul arutelul 03.10.2013 ütlesid planeerijad küsimusele vastates, et kui Nabala loodukaitseala läbivaid trasse ei valida, siis valitakse olemasolev raudteekoridor ehk 12A. Vastaja oli kohtuistungil kohal ja see oli keskkonnaekspert Heikki Kalle. Seega polnud trass 12A planeerimise ajal tugevalt mitte-eelistatud KSH tulemuste alusel nagu nüüd väidetakse.

„Loodusest juba raudtee jaoks võetud maa säästlik taaskasutamine on Euroopa keskkonnapoliitika väga oluline põhimõte. Seda ei tohi pealiskaudsete argumentide alusel kõrvale jätta ning kasutada lihtsamat ning kiiremat varianti hõivates uut maad loodusest,“ rõhutas Priit Humal. „Tänaseks on kulutatud vaid mõni protsent Rail Balticule planeeritud summadest veel ei ole hilja, et leida Eestile ja loodusele parem lahendus.“

Suur tänu kõigile annetajatele, ka väikesest oli suur abi!