1. Balti riikide pealinnad on ühendatud paljude Euroopa linnadega mitu korda päevas toimiva lennuühendusega, mis on odavam ja kiirem kui sama vahemaa läbimine rongiga.
  2. Videos esitatud piletihinnad illustreerivad vastava transpordiliigi keskmist piletitulu reisijakilomeetri kohta. Hinnapoliitika tõttu on  viimaselt hetkel ja tippajaks ostetud piletid nii kiirrongis kui lennukis oluliselt kallimad keskmisest hinnast. Suur osa Tallinna ja Riia vahelisi lennureisijaid lendavad Riiast edasi jätkulendudega,  ning maksavad Tallinn-Riia pileti eest oluliselt vähem kui 30 eurot.
    https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/rail/studies/doc/2016-04-price-quality-rail-pax-services-final-report.pdf#page=75
    http://www.oliverwyman.com/content/dam/oliver-wyman/v2/publications/2018/January/Airline_Economic_Analysis_AEA_2017-18_web_FF.pdf
    Vahemaa Helsinki ja Peterburi vahel on lähedane Tallinna ning Riia vahe kaugusele.  Enamasti on seal kiirrongipilet kallim kui 45 eurot ning sõiduaeg kolm ja pool tundi.
  3. Kuigi Rail Balticut ei ehitata kiiraudtee standardite järgi, on rongid ja raudteed üle 200 km/h kiirraudtee võrgu osad, mille kohta on Euroopa Kontrollikoda teinud mitu väga kriitilist raportit. Viimati juunis 2018 leiti, et uute kiirraudteede rajamine pole olnud õigustatud ning mõttekam oleks investeerida olemasolevasse taristusse.
    https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR18_19/SR_HIGH_SPEED_RAIL_ET.pdf
  4. Rail Baltic saaks olema pretsedenditult kõige vähem asustatud piirkoda rajatav nii kiire raudtee maailmas. Euroopas on praegu 9000 km raudteed, mis on mõeldud kiirusele üle 200 km/h. Rail Baltic moodustaks sellest umbes 10%, kuid Balti riikides elab ainult 1% Euroopa Liidu elanikkonnast. 
  5. Raudtee kavandatakse läbima Balti riikides kõige hõredamalt asutatud piirkondi, mis vähendavad tema kasutust veelgi võrreldes riikide keskmise asustustihedusega.
  6. Euroopa Kontrollikoja hinnangul peaks kiirraudteel olema aastas vähemalt 9 miljonit reisijat, et õigustada tema rajamiseks ning käigus hoidmiseks maksumaksjate poolt  tehtavaid kulusid. Tallinn-Riia lõigus on prognooside kohaselt ca 1 miljon reisijat aastas. Väikese reisijate hulga kompenseerimiseks on ainuke võimalus rongiliini doteerida.
  7. Lõviosa kuludest raudtee rajamiseks ning hilisemaks korrashoiuks tuleneb kiirusest 240 km/h. Kaubavedudeks vajalikud nõuded ja kulud infrastruktuurile on kordades väiksemad. Raudtee, mis peab sobima nii kauba- kui reisiveoks, on veel kallim, kui ainult kiiretele reisirongidele sobiv raudtee. 
  8. Buss on konkurentsitult odavaim ühistransport. Rail Balticu valmimise ajaks on ilmselt ka teedel juba elektribussid.
  9. Lennukite kütusekulu ja opereerimise omahind on langenud viimase 20 aasta jooksul keskmiselt 2% aastas. https://www.mckinsey.com/industries/travel-transport-and-logistics/our-insights/a-better-approach-to-airline-costs
  10. Rail Balticu ehitus ei paranda oluliselt enamiku eestlaste ühendust Balti riikide ega Euroopaga. Kogu ühiskonna maksustamine väikese hulga kasu saavate reisijate nimel on kuritegelik käitumine.
There were no search results for the search "". Please try using more general terms to get more results.