Võimalik aken uue Rail Balticu (RB) seni kavandatud kujul valmis ehitamiseks on sulgunud. Selle tunnistamiseks puudub julgus ja soov. Üledimensioneeritud Rail Balticu fragmendid jäävad monumentidena meenutama praegust aega.
2017. aastal leidsime majandusministeeriumi dokumendiregistrist RB 2015. aastal sõlmitud rahastuslepingu. Kuigi teiste riikide analoogsed lepingud on avalikult veebis kättesaadavad, on RB meeskond kõik sellised dokumendid salastanud. 2015. aasta rahastamislepingust on näha, et kavandatud ajakava ei võimalda saavutada avalikult lubatud eesmärki: ehitada raudtee valmis aastaks 2025. Et seda varjati, oli ilmselt tagatoa saladus, mida ei pruugitud rääkida meeskonna liikmetele ega poliitikutele, kes projekti avalikult kaitsesid ja näiliselt juhtisid.
Õhtuleht 20.04.2017
Fakti avalikustamisele Õhtulehes järgnes ministeeriumi raevukas reaktsioon, et Humal ja kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust valetab. Nüüd tunnistab RB meeskond ametlikult, et tähtaeg pole reaalne ei tehniliselt ega puuduva finantseerimise tõttu. Veel enam: kõigi kiire Baltikumi rongiühenduse ootajate kurvastuseks on raudtee rajamine Tallinnast Riiga muutunud võimatuks. Võimaluste aken on sulgunud ja hoomatavas tulevikus selline raudteetrass ei valmi.
Seni on projekti üks kaalukamaid põhjendusi olnud, et Euroopa Liit (EL) rahastab valdava osa rajamiskuludest ja miks mitte pakutud võimalust ära kasutada. On püütud jätta mulje, et EL on projekti valmis ehitamiseks lausa raha valmis pannud. Paraku on ka projekti apologeedid olnud sunnitud tunnistama kriitikute ammust väidet, et ELi raha RB valmis ehitamiseks sel eelarveperioodil pole piisavalt. Pealtnäha lihtsat lahendust – finantseerida projekti senisel moel järgmisest ELi eelarveperioodist – tegelikult ei ole. Euroopa ühendamise rahastus on kaks osa. Mahult väiksem osa (11 miljardit eurot) on jagatud vaesematele riikidele. Ainult sellest on võimalik raha saada abimääraga 85 protsenti. Keskmistele ja rikastele riikidele kehtib maksimaalne abimäär 50 protsenti. Balti riigid on järgmiseks eelarveperioodiks liikumas keskmiste riikide hulka.
Sel eelarveperioodil on Balti riikidel viimane võimalus kasutada igaühel ca 200–300 miljonit eurot. Leedukad on olnud RB ehitamisel Lätist ja Eestist mäekõrguselt ees. Neil on valminud raudtee Poola piirist Kaunaseni, Kaunasest läbiminek ning kaubaterminal Kaunase ja Vilniuse vahel. Edu on taganud olemasoleva raudteekoridori kasutamine. Leedukatel on reaalne võimalus jõuda Läti piirini enne, kui kõrge abimääraga raha lõpeb.
Lätlased kulutavad selle eelarveperioodi raha ära Riias. Kui neil on soov järgmise eelarveperioodi raha veel RB jaoks kasutada, on igati loogiline rajada puuduolev lõik Leedu piirini. Pole aga võimatu, et seegi jääb tegelikult ehitamata. Kõige väiksema kasutusega lõik asub Riia ja Pärnu vahel. Loogiliselt on see ehitusjärjekorras viimane, pealegi peaksid lätlased seda ehitama valdavalt oma raha eest. Teoreetiliselt on neil selleks lepingust tulenev kohustus. Tegelikkus kujuneb ilmselt teistsuguseks. Ilmaasjata ei ole riikidevahelises lepingus eeldusena märgitud kõrget ELi abimäära. «Ootamatult» leitakse võimalus määrust muuta või tõlgendada selliselt, et olemasolev Tartu kaudu kulgev raudtee täidab puuduva lõigu rolli. Küllap hakkavad põhjenduseks äkki sobima väited keskkonnakahjudest ja sotsiaalmajanduslikust ebatasuvusest, millele RB kriitikud on kogu aeg viidanud.
Mida me Eestis selleks ajaks näeme? Valmis võib olla hulk viadukte, poolik muldkeha Pärnusse ning liigsuured poolikud terminalid Talllinnas ja Pärnus. Kümnendi lõpus on vaja otsustada, kas need lammutada või valdavalt oma raha eest lõpuni ehitada ning hakata maksma üledimensioneerimise tõttu kallist ülalpidamiskulu.
Nende arengute tõttu ei jää rajamata üksnes Pärnu ja Riia vaheline raudtee, vaid palju muud. Euroopast RB-le antud raha on tulnud teiste taristuinvesteeringute asemel. Via Baltica võiks juba praegu olla suures osas neljarajaline. Praegusel raudteel sõidaksid rongid kiiremini ja ohutumalt.
Kindlasti tunnistavad RB apologeedid kirjutatu mõttetuks spekulatsiooniks. Neil on kaalukad põhjused, miks projekti nurjumist ei saa veel avalikult tunnistada. Siis oleks vaja pooleli jätta juba alustatud tegevused – Riia terminali ümberehitus ja ühendus lennujaamaga. Projekti meeskond jääks ilma töökohtadest, sõlmitud hankelepingud tuleks lõpetada. Poliitikutel, kes on projekti kaitsnud, võib kannatada valmistulemus.
Projekti isad Siim Kallas ja Henrik Hololei, võtke julgus kokku ning tunnistage, et kuigi soovisite parimat, ei tulnud välja! Praegu on Eestis kulunud paar protsenti kogu RB maksumusest. Praegu on teil/meil võimalik ära hoida kõledad monumendid rumalusele.
